Emajõe Ibiza kroonikad

2007-05-07T13:36:00.000+03:00

Blogi kolis ära.

mismottes.wordpress.com

Tallinn ja Tartu

2007-04-27T13:15:00.000+03:00

Tartus toimuvad rahulikult tudengite iga-aastased kevadpäevad samal ajal kui Tallinnas toimub - Kodusõda!
Hugo Boss, Westmani äri, Kapten Tenkes, Woodstock, Marlboro Classics.
Oh ainult väike nimekiri asutustest mis rüüstatud said. Me ei räägi siin ainult R-koiskist.
No vabandage, aga milleks?
Esimesed uudised sain AO-lt, kes oli Tallinnas juba selleks ajaks. No Place'is oli Nupuneljapäev, kus ma siis kusagil seina ääres seistes ütlesin: isaand jumal, isaand jumal, issand jumal. Peale Place'ist lahkumist istusime Sviidis ja kuulasime Reporteri eriuudistesaadet. Helistasin Tallinna tuttavaid läbi ja küsisin kas nad on otsinud juba välja otsinud raudlati, nukid ja vintpüssi. Kärt minu kõrval korrutas: "Ma ei lähe sinna tagasi. Ma ei lähe sinna tagasi." Agraarbeib, kellele nüüdsest viitame kui Industriaalbeibele - lubas sisse kolida.
Andke andeks ma otsin välja raudlati ja nukid ja lähen kesklinna laulma: Välja välja vabariigi seest, kes joovad eesti viina ja ei räägi eesti keelt!
MIDA HELLI!
Ma pole tavaliselt vägivaldne inimene (väga), aga mul on kõrini sellest, kuidas Aljoshat ettekäändena kasutatakse. Võtke oma Aljosha. Kaliningrad pidigi teda endale tahtma. Kui teile siin ei meeldi minge ära oma suure emamaa pinnale! Välja välja Vabariigi seest. Mine ära kui ei meeldi, aga ära lõhu laamenda ja kisenda, et sinu esiisade haudu rüvetatakse. 20 aastased inimesed ei tea midagi Nõukogude ajast, neid ei huvita see. Asi on siin ainult Venemaa majanduslikes huvides ja me kõik teame seda. Ausalt paluks!

Ega me oma väikest küla niisama Eesti Vabariigiks ei kutsu.

Welcome to Estonia - my home village!

2007-04-20T01:31:00.000+02:00

Sissejuhatus jääb ära.
Kokkuvõte ka.

Kus sa elad? Ei mitte Tallinnas, Tartus, Sindis või jumala pärast kasvõi Matsalu looduskaitsealal. Vaid Eestis. Eestimaa mu kodumaa... dadaradadadaa. Tead küll seda laulu. No Eesti on nagu küla. Me kõik teame seda. Kõik tunnevad kõiki või siis kui ei tunne siis ole mureta, keegi su sõpradest ikka tunneb su uut sõpra (muidugi mitte juhul kui ta on kusagilt Vietnamist või Kuubalt).
Ma küll armastan oma kodumaad, aga see asi on päris kohutav kui hakata mõtlema. Agraartibi võrdles kord Tartut konnatiigiga - üks krooksatab ühes tiiginurgas siis hakkavad kõik konnad krooksuma. Ja see on tõsi.
Kõik-tunnevad-kõiki situatsioon, aga annab võimaluse 0 privaatsuseks. Keegi ikka teab sind või on sinu kohta midagi kuulnud. Minu kohta on enamus inimesi kuulnud, et ma olen üks külma südamega õel mõrd. Ei lükka ümber. Parem see kui sinisilmne naiivitar. Be afraid, be very afraid.
Samas tekitab see hulgaliselt igasuguseid kuulujutte. Kellele sa vähegi ei meeldi laseb su kohta kõlaka rändama. Täitsa huvitav on vahest kuulata, mis keegi sinust selja taga on rääkinud ja kui see inimene sulle veel hiljem silma ees suurt sõpra mängib on veel huvitavam. Ega seda, et meil igav on polegi keegi väitnud.
Oh palun ärge nüüd keegi arvake, et see on mingi kurja mõrra eriti kuri arvamus - ma olen ühiskonnakriitiline, kuid ei viitsinud seda huvitavalt ja kultuurselt väljendada.
Seniks kuni meie kodumaa ei hakka pooldumise teel paljunema saame lihtalt nautida olukorda, kus enamik noormeapoolset popultasiooni käib Orkutis ja avastab rõõmuga: Näe mul on sinuga juba 5 ühist sõpra!

Eesti on küla. Vahel me nimetame seda hellitavalt vabariigiks.

Biu Bäu Bon Bon

2007-04-10T23:44:00.000+02:00

Jaa juhtus ka see ime, et siinkirjutaja käis ära Tallinna rikaste ja ilusate inimeste ööklubis BonBonis. Mulje polnud otse loomulikult midagi erilist, kuigi ka seal leidus huvitavaid persoone, kes kahjuks Tartu värvikate isiksuste kõrval märgatavalt kahvatuvad.
Ma olin suhteliselt veendunud, et pean sama targalt sammud kuhugi mujale seadma, kuna mina pole just väga rikas (loe: mul pole moneyclip'i kus vahel ilutseksid vaid viiesajased. Tegelikult mul pole muidu ka moneyclip'i. Selle asemel on mul paks rahakott kus pole kunagi väga palju raha.) ja ilu üle ei vaielda, kuid peale paariminutilist piletisaba sain ilusti sisse (loomulikult peale jõusaalis pumbatud, solaariumis päevitatud ja heleroosas särgis isaspaaviane - neil olid moneyclip'id viiesajastega).
Note to self: next time bring moneyclip with fake 500 bills
Klubikülastajate keskmine vanus kõikus seal kusagil 25 piirimail ja kahjuks ka osad üle 40nesed pedrod olid leidnud oma tee sel õhtul BBsse ning takseerisid nüüd hindava pilguga mööduvaid chikke, kes olid järjekordselt selga tõmmanud mingisuguse vööle sarnaneva seelikulaadse moodustise. Jaa minu seelikud on lühikesed?Mis siis need seal olid mina küll ei oska öelda.
Sarjast huvitavaid inimesi leidus seal üks u. 25 aastane noor daam ketsides,teksastes ja väljaveninud pluusis (ilmselt oli see siiski stiilne pluus ja mina olen loll ja maitselage friik), kes keksis või kargles tantsupõrandal. Võibolla oli see mingi hõimutants mida mina ei mõistnud. Note to self: uuri hõimutantsude kohta.
Naljakas - iga kord kui ma Tallinnas väljas käin on kõik asjad äraütlemata normaalsed (v.a. see et BBs on 3 tualetti kokku niiet varuge raudne põis), kuid Tartus...
No niiet BB saab minu käest 10 palli skaalal kena seitsme. Lähen teinekordki.

Karuaabits, kukeaabits ehk ka Tartus käiakse koolis

2007-03-29T22:50:00.000+02:00

Anestesioloogia ja intensiivravi praktikum, kolmapäeval, 14 märtsil 12-16 neni
Praktikumijuhendaja: Helmut Seepter, kirurg-õppejõud

Kuna kodukäijad on minu kitli ära viinud või äärmisel juhul mõni üleannetu kratt siis pean ma pidevalt oma kalleid sõbrannasid pommima ja nende kitleid laenama. Kitlil on sel päeval päris oluline roll. Ma ei hakkagi siin raiskama vajalikku ruumi vaid asun kohe meie kalli Helmuti pärlite juurde. Here they are as follows:

Helmut: Pooltel apenditsiidiga(pimesoole põletik) lastel, kes tulevad haiglasse on juba mäda kõhus. Kelle süü see on? EMA!
Olga: Miks ema? Miks mitte isa?
Helmut(üllatunult): Isa käib ju tööl!
------------
Oliver:haigutab
Helmut: TA HAIGUTAB! Tal on verejooks!
-----------
Kristus polnud muud kui habemega mässaja kes löödi maha!
----------
Austa oma elus rakke ja auta oma kirurgi!
---------
Naised harjuvad shampusega väga kergesti.
---------
Kunagi tehti viinaravi nii: näidati mehele viinapudelit ja anti peksa!
---------
Üks pits shampust võib tappa inimesi! Ma olen ise näinud...mitu korda...vähemalt 2.
--------
Haige kargab ühest kohast teise ja röögib.
--------
Rohkelt juua, siis ei teki kivi.
-------
Helmut(mind vaadates): Nii pikk kittel et meesterahvas võib ära surra, eks ole poisid.
-------

Peale selle lasi ta Oliveril näidata kuidas kõnnib günekoloogiline haige ja rääkis pikalt sellest, kuidas tänapäeva naised ei oska mehi hingeliselt siduda. "Mees võib ju igal ajal ära jalutada, jätta teid lapsega üksi ja öleda bye bye baby!"

------
Helmut (Kadrile, enne kui hakkas tema selga paika panema): No ma paluks teil pluusi natuke kergitada ja seelikut natuke allapooel lasta, aga siin on ka meesterahvaid. (vaatas Oliveri poole)
Oliver:Miks te mind vaatate? Mina olen teda varem ka paljalt näinud.
Kadri(punastades pahaselt): OLIVER!
-----

Sinine esmaspäev

2007-03-24T15:44:00.000+02:00

Vastavad värvikoodid said päevadele antud koos Preili ParaNoid'iga ühel saatuslikul pühapäeva õhtul arenenud huvitava vestluse käigus.
Sinine esmaspäev kulmineerus õhtuse Camapari+apelsinimahlaga ParaNoidi juures ja elava vestlusega elust, ilust, inimestest ja klassivõitlusest. Ei pole vaja muretseda, me kommunistideks pole muutunud. Endiselt: Maha pronkssõdur! Sorry lapsed - NSVL pole enam aktuaalne teema.
Rääkides mitteaktuaalsetest teemadest: kuna UAOP plaan õnnestub väiksemate viperustega siiski päris hästi, siis hakkab see blogi kannatama tõsise põua all. Nimelt on mul plaan harvendada oma kolmapäevi veelgi ja ilmselt ei kohta mind CTs enam kuigi tihti. Kui ma hakkan nüüd kusagilt saama kommentaare nagu oleks(tsitaadi algus) 'üks järjekordne normaalne naine leidnud omale mingi jorsi kes tal midagi teha ei lase'(tsitaadi lõpp) siis see on vale puha. Olen endiselt ja suurepäraselt vaba ja vallaline ning ega mind 'mingi jorsi' arvamused ilmselt eriti ei kõigutakski, kuid ma olen sellisest mustrist ausalt öeldes juba päris tüdinenud. Ma ei kavatse siinkohal öelda, et jätan pidutsemise päris maha, kuna see tunduks lihtsalt ebareaalne, aga ma kavatsen tegeleda rohkem eneseharimis-kasvatuslike tegvustega ning see tähendab, et pean oma hobi - enesehävituslikke tegevusi - piirama.
Aitab sellest normaalne olemisest ja soigumisest nüüd küll.
Me leidsime esmaspäeval kokteili limpsides, et kaubanduskeskuse noored on tekkinud, kuna neil pole midagi paremat teha - enam ei saa Nõukavõimu vastu võidelda ning kuna Eesti on kenasti jalad alla saanud ei saa siin elamise üle ka väga kurta. No viriseda võib ju alati, kuid siiski võiks alati hullem olla. Poliitika üle vaidlemiseks ollakse liiga noored ja seega ei jäägi muud üle kui emotseda ja bitchida selle üle 'kui nõme kõik on' - loomulikult Viru Keskuses või Tartu Kaubamajas (sobib ka muu asutus kus on soe, saab tasuta istuda ja ennast näidata).
Uskumatu aga tõsi - see Campari äratas meis uinunud filosoofid ja ühiskonnakriitikud. Arutlesime poole viieni ja siis võtsin ma takso ning sõitsin koju. Taevapiiril juba sinetas heledam viirg kui ma oma toas ruloo alla tõmbasin ja kujutlesin kuidas ma kella 8sasse praktikumi jõuan.

Klassijuhataja Proua Mets ehk kuidas Flipper laupäeval klassijuhataja juures käis

2007-03-12T11:23:00.000+02:00

Laupäev oli võrdlemisi normaalne päev kuigi ma käisin koolis. Ei ma ei ajanud päevasid sassi. Ei ma ei joonud eelmisel õhtul ohjeldamatult. Palun mitte teha igasuguseid oletusi minu kainuseastme kohta ja ma tegelikult ka ei tahaks sellest pikemalt rääkida. Peale selle et: PRIIT EELMÄE(füsioteraapia programmijuht) POLE MINU LEMMIKINIMENE, ei taha ma mitte kui midagi öelda.
Tol päeval millalgi käisin ma koosolekul ning Gruusia Saatkonnas suppi söömas M.K-ga kellel oli tuumapohmell. Ta tellis irvitavalt ettekandjalt seljanka ja Borjomi, mis kokkuvõttes tegid tema enesetunde nii heaks, et ta võis edasi liikuda Place'i õlut jooma. Mina temaga siiski ei ühinenud ja plaanisisn veeta vaikse õhtu kodus... märka sõna plaanisin.
GN tuli üle pika aja minu juurde ja asutas end kohe Joe Blacki vaatama, samal ajal kui minul polnud tunnet, et ma tahaksin vaadata romantilist sidrunifilmi. Sidrunifilm ehk Missioon: PisarSilmastVäljaFilm. Kuna ma ei nuta siis pole see eriline maiuspala.
Tegelikult teadvustas laupäev end täisväärtusliku ja huvitava päevana alles õhtul kui GNi telefon hakkas vilistama (jah tal on selline äärmiselt nilbe helin, ei tea mis ta sellega taotleb - ehk tahad sa sellest rääkida?). Helistajaks oli Flipper, kes oli, nagu kord ja kohus - maani täis. GNi sõnade kohaselt olid tema esimesteks lauseteks: "Ma olen nii purjus. Ma juba oksendasin ka natuke."
Lühikesest kõnest ilmnes nimelt, et Flipper on kusagil Vikerkaare tänaval (usin tehnokratt nagu ma olen läksin kohe muidugi netist uurima kas selline tänav ka Tartu linnas eksisteerib. Oli olemas.) ja tuleb oma endise klassijuhataja juurest Belõi Aisti joomast. Olgu märgitud, et pealkirjas toodud nimi Mets pole siiski selle kõnealuse klassijuhataja pärisnimi vaid on laenatud Skriimsilma laulust.
Peale paari mürgisemat sõna eelnimetatud joogi kohta teatas Flipper rahulolevalt, et tema, palun väga, läheb nüüd Zavoodi. Üksik maani täis tütarlaps hõivataks Zavoodis kiiremini kui vaba istekoht pensionäre täis bussis, niisiis pakkusin ma välja, et ka mina ja GN läheksime Zavoodi. Ma tean juba, mida te kõik noliferid mõtlete kui te seda loete ja lõpetage see mõte palun kohe ära. Ei ma ei otsinud põhjust et jooma hakata. Ei. Ei. Ei. Nüüd sai 3 korda ei, nagu muinasjutus. Kindel värk.
Jätkates nüüd lõppude lõpuks sealt, kus mu uitav mõttelõng peatus. GN oli suutnud telefoni kõlari peale lülitada, nii et me saime mõlemad nautida Flipperi purjus leelotamist teisepoolt telefonilaineid. Äärmiselt võluv tütarlaps ei tundnud minu häält telefonis ära ja vastas umbes midagi sellist: "Appi. Kes sa oled? Sa oled ju Tulnukas!"
GN: "Katriin, t*ra, debiil! Need oleme mina ja Triin."
Flipper: "Jaaa. mUidugi Musiiiid! Tulge muidugi Zavoodi!"
Nagu näha mõistis preili V asju täpselt nii nagu temale parajasti sobiv tundus.
Kõik see toimus väga kõrgetel nootidel vibreerides. Ma arvan, et peale seda kogemust on mu kuulmisfunktisoon oluliselt kahanenud.
Millalgi suutis Flipper siiski uuesti ära eksida ja jõuda Hurda tänavale, kuid kuna ta ei näinud maja numbrit siis ta pidi ikka väääääga lähedale minema sellele majale. Kui ma olin kontrollinud, et Flipperi eksimatu vaist teda tõepoolest viib eksimatult Zavoodi poole siis saime me juba pahandada, et me pole tulema haknaud, sest tütarlaps ise kõndis nii (ja ta ütles seda ka telefonis korduvalt): "Samm-samm-samm-samm. Vat just nii kiiresti kõnningi - samm-samm-samm-samm. Kas te tulete juba? Samm.samm.Samm.samm...."
Me arutasime GNiga isegi seda, et peaks laskma F-il end kusagil mujal - nt Maailmas või Sviidis oodata, kuid me jõudsime järeldusele, et teda lihtsalt ei lastaks sinna sisse. Vat just nii purjus oli meie Flipper.
Polnud midagi teha - tuli minna Zavoodi. Kui Zavood on muidu veideikene kole koht siis laupäeva õhtul seal kainena olla pole midagi võrreldavat. Masendav kuubis, eriti kui Flipper oli piisavalt purjus et virutada rusikaga lauale nii, et meie pelmeenitaldrik, kastmekausike ja pelmenkud ise kõrgele lendusid(kuid siiski õnneks oma õigetele kohtadele tagasi maandusid). Me otsustasime oodata ära F-i noormehe, kes teda siis koju talutaks. Kahjuks oli too samuti trallitamisehoos kusagil Chinatownis ja nii polnud meil muud teha kui Zavoodis istuda. Õnneks ühinesid meie mitte-eriti-purjus-seltskonnaga Pipsu ja Berit ja Karl ja... oioi no ühesõnaga kokkuvõtteks, et nii ma siis eismese Kulla võtsingi. Õhtu jooksul jõudis läbi astuda ka Merili kes oli umbes sama purjus kui Flipper. Nad olid nimelt koos klassijuhataja juures käinud.
Vabandust ma tahan seda öelda: Mina olen normaalne ja mu sõbrad on ka normaalsed.
Koolist ka veidi. Täitsa lõbus oli:
----
Kõik juhtmed mis postoperatiivsel patsiendil küljes on on vajalikud - las nad jäävad sinna.
----
Haiglas infektsiooni saada pole keeruline - keeruline on seda pärast ravida.
----
Ega me ülejäänud oleme ka normaalsed. Kui lektor rääkis kopsupatsientde tarvis konstrueeritud mängust, kus mehikese edasiliikumiseks mäest üles ja alla peavad patsiendid voolikust sisse puhuma ning võrdles seda Super Marioga siis tuli minu suust tahtmatult: Aaa.. Blow Mario.
----
Koomapatsient=Koomik
----
Öösel Zavoodist kodu poole jalutades oli muidu suurepärane ja mõnus ööilm asendunud jubeda tiheda lörtsisajuga. Möödudes Barclay pargist meenus mulle, päevasemal ajal sealt koos M.K-ga möödudes kohtusin 4 väga huvitava noormehega, kes jõid Gini, olid ilsmelt suhteliselt unustuse-laadses seisundis ja karjusid üksteist tagaajades: "Kuradi Vitupea! Tule tagasi raisk!" Kohe uhke tunne tuli peale vaadates neid üksteist taga ajades.

Welcome to Estonia, ma pole turist ma elan siin!

Superpipar in action!

2007-03-12T10:55:00.000+02:00

Aa...
Mu vanale ajule meenus et ma kohtusin CTs viimane kolmapäev ka keerukuju-mehega. Kui sõnapaar keerukuju-mees ei tule kuidagi tuttav ette siis skrolli lõbusalt allapoole ja vaata paar nädalat tagasi, kus ta oma debüüdi tegi. Lühikokkuvõte oleks siiski selline, et ma nõustusin selle noormehega tantsima ja kui me läksime riideid võtma siis ta vaeseke arvaski et nüüd on jackpot käes, aga Miss Superpipar nagu ma olen, haarasin oma jope ja kadusin välja Merili & Gängi juurde.
Seekord ma ütlesin talle et: "Ma mäletan sind kusagilt." Keerukuju-mees vaatas mind hapu näoga ja ütles , et ta mäletab mind ka. No sorry, see et ma temaga tantsisin ei tähenda kohe, et ma pean temaga koju tangotama minema. Pole minu stiil.

Sada vakka tangusoola ehk naistepäev tartu moodi

2007-03-11T15:41:00.000+02:00

Koidab Neljapäev. Ärkan. Kohvi.
Esimene vaatus
kus
Paneme puzzle kokku, kontakteerume, et küsida kuidas on tervis ja teeme Päevaplaani

Mõned tsitaadid hommikust:

K:Ma ju jõin eile ainult õlut..
Mina: Ma ei näinud sind kordagi õlut joomas..

A.O: No oled sa elus? Kus sa oled?
Mina: Jaa. Minuga on kõik kodus korras.
A.O: Sisehaigustesse tuled?
Mina: EI!

Mina: Miks te tema juurde läksite? Te pidite ju Zavoodi minema?
K.N: Ma ei tea. Üks hetk olime seal. Ta oli nii purjus et pani ainult sõnu ritta. Lauseid neist ei moodustunud.

Mina(rõõmsalt telefoni): No Tere hommmikust! Kuidas läheb!
M (sosistades): Tasa! MA MAgan!
Mina: Kollanokad on! Vaata telekat.
M(sositades): Aiii... valus... Ma magan. (paneb telefoni ära)

K: Mis see on?
Mina: Sinu raha.
K: Kust ma selle sain?
Mina: Taskust?

TK:Kus mu pangakaart on?
KN: Masin sõi selle ära.
TK: Mis masin?
KN: Rimi masin.
TK:Aaa. Miks sa mulle kell 7 helisatsid?
KN: Sa pidid ju praktikumi minema.
TK:(oigab natuke aega)Ok.Lähen tööle nüüd. Töökaaslane just helistas

Päevaplaan:

1. Vedeleme
2. Paneme riidesse.
3. Jalutame Place'i ja vaatame kuidas Pasteet on ikka purjus.
4. Sööme
5.Lähme koju tagasi.
6. Vedeleme
7. Mina käin ühes kohas.

See oli KNi plaan, mis töötas suurepäraselt. TK oli veidi enne 13 päeval ikka veel väga õndsalt purjus, naeratas meile ja tunnistas puhtsüdamlikult, et ei mäleta eelnevast õhtust suurt midagi. See siis tähendab mäluauku umbes kella kahetestkümnest kuni poole viieni. Päevapraeks oli kala millegagi, kuid hommikul oli TK tahvli peale kirjutanud kanafilee.
Mina tundsin, kuidas kurk jälle valutas ja köhisin nagu kopsuhaiglast põgenenu, kes on karvapalli kurku tõmmanud. KNil oli lihtsalt veidi paha olla, niisiis me sõime ja läksime koju tagasi. Ega ma päris terve vist veel polnud ka, sest peale pikka ja tulist vaidlust, mille käigus me ei suutnud ikkagi otsustada kumba vaadata - Knight Riderit või MacGyverit - jäin ma lihtsalt magama ja ärkasin umbes 18.3o, kuigi ma oleksin pidanud juba kell 18 olema ühes kohas. Oi jah.

Teine Vaatus
kus
me teeme Õhtuplaani ja viime selle täide.

Õhtu plaan oli päeva omast märgatavalt vähem keerukas ja sisaldas vaid üht punkti: lähme välja. KN oli Tartu biiti uskumatult kiiresti mõistma hakanud ja oli isegi eestvedajaks meie väljamineku plaanile, kuna mina olen üllatavalt kiiresti elanud sisse UAOP plaani, mis tunnustab vaid kolmapäeva ainsa adekvaatse alkohoolsete beveratuuride tarbimise päevana. Mul ei jäänud ju muud üle kui minna ka neljapäeval välja kuna KN nii tahtis ja pealekauba oli ju naistepäev ning see läheb UAOPs märgitud erilise sündmuse alla, mille puhul võib mitu korda nädalas pidutseda.
Mõeldud-tehtud. Seadsime sammud AO ja Märatseva Jänkukese palee poole aadressil Narva 25 et kohutda oma hea sõbra Captain Silveri jääkidega. Preili Ogaralt viskas mulle aknast võtme ja me saime teha nägu nagu 'see on mu koduma, ma elan siin'. Ka SeksikaSärgiSilja (Silja laenas KV seksikat roosat särki ja sündis seksika särgi silja) oli kohal, kuna ta oma kodus ööbida ei saanud, kuid puudusid ülejäänud tegelinskid eelmisest õhtust. Merili siiski veidi kompenseeris oma puudumist helistades mulle kui ta ajaloolaste peolt koju kõndis ning pihtis, et oli joonud pudeli veini.
CTs oli Kuldmuna 2007 afterparty ja Naistepäeva pidu. Sisse astudes oli tunne nagu oleks sattunud Põlvasse Retro Groovile - kedagi ei tundnud. 2 Pasteedi töökaaslast tundsin ära, ülejäänud olid võõras kamp. Uskumatu, aga tõsi - CT oli avanud ka teise korruse. Peale seda kui olime seisnud uskumatult vihased 15 minutit garderoobisabas koos kurjade keskea poole tüürivate daamidega, kes viitasid meile telefonikõnes kui ' mingitele nõmedatele mimmidele, kes tahavad sisse minna'(mis siis et me olime sabas enne neid), leidsime, et mõte veeta mõned rahulikud minutid teise korruse nahkdiivanitel lösutades on äärmiselt kiiduväärt.
Vale mõte! Ma ei saa enam uhkustada, et mind pole kunagi tabanud kaamerasilm üheski klubis ,kus ma olen pidutsenud. Olgu, mind on ka varem tabatud, kuid ma pole eriline kaamerafänn, seega olen ma alati suutnud veenda fotograafi loobuma neist ülesvõtetest minust. Milleks palun väga pean ma olema kusagil portaalis üles riputatud? Seekord ma ei märganud seda tulemas. Minu masendav suutmatus seda rünnakut pareerida ripub üleval portaalis weekend http://www.weekend.ee/?gid=741#&pid=48410
Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb.
Tol õhtul leidis aset veel mitu kurioosumit.
Esiteks. Kui ootasime KNiga TKd kes pidi ka ikka klubisse jõudma, siis pani keegi mulle selja tagant käed õlgadele. Ma siis oletasin et ongi TK ja tahtsin juba küsida, kuhu ta ometi nii kauaks jäi, kuid vastu vaatas mulle hoopis keegi võõras. Mu pilk eksles tagasi KNi näole. "Kas ma tunnen teda?" KN raputas pead. "Kas ma tunnen sind?" Selle peale lasi noormees mu õlad lahti ja vestles meiega mõned minutid, lahkudes lõpuks siiski, kui ta sai aru, et meid siiski ilmselt ära sebida ei õnnestu.
Teiseks. TK tol õhtul klubisse ei jõudnudki, kuid korralike tütarlastena me olime ju lubanud teada anda kui me hakkame kodu poole minema. TK, kes tegi Nele juures süüa, arvas et me võiks ka 'korraks' sinna tulla. Ma ei ole kindel kas Nele tol õhtul üldse meie kohalolekut registreeris, kuid istusime kella 6ni Pasteedi ja Nele noormehega ning jõime Casinot+Colat. Kui TK otsustas end elutoas beanbagile kerra tõmmata siis võtsime ta siiski kaasa ning kõndisime läbi Tartu märgade tänavate Karlova poole, kuna üllatus üllatus, ükski taksofirma ei tahtnud meille Pasteedi kõne peale taksot saata. Oh well. I wonder why?
Tähe ning Väike-Tähe nurga peal hakkas meie väike sõber jonnima ning teatas, et tema edasi ei kõnni, mis siis et koju oleks max 10 minutit olnud. Rivaal siiski saatis meile takso ning sellega lõppes ka meie varahommikune rännak läbi vihmamärja Karlova. Mina kui kõige adekvaasem kambaliige sain au istuda taksojuhi kõrvale ja öelda talle mõlemad aadressid. Kaalutlesin, kas alustada vestlust, kuna tavaliselt see taksojuhtidele meeldib kui paar sõna poetada. Otsutasin seda siiski mitte teha, sest mulle tundus, et kui ma tema poole hingan võib ka tema purju jääda.

Red: [to Hyde and Fez] You morons just hung a vacancy sign on your asses and my foot's looking for a room!
(That 70s Show)

TseeTeesse läheb igamees... kolmapäeval

2007-03-10T23:23:00.000+02:00

Huuhuu kolmapäev oli, teate jah? Ma tegelikult arvasin et ma hoidun sel kolmapäeval kõigest tavalisest kolmapäva aktiviteetidest - aga näedsa võta näpust kooliasjadega ilusti valmis ja KN tuli Tartusse mulle külla ka veel ja mida me jälle tegime? Maandusime loomulikult seal kus alati. Kus on siinkohal ebavajalik küsimus.
Kuna KN on minu ja TK ühine sõber siis otsustasin tema tulekust informeerida ka TK-d, kes teatas et ta tuleb klubisse küll, aga 'ta eriti ei joo'.TK ja eriti ei joo? No olgu pealegi. See on alanud - hell is freezing over. Otsustasin TK täiesti ebavajalikke kommentaare ignoreerida, kuna need tundusid täiesti uskumatute teoreemidena, mis vajasid veel tõestamist. Tegelikult istusime me sel hetkel kui Pasteet sellist laimu levitas Ameerika filmi loengus koos MM-iga. Nüüdest saab MM tuntuks kui M&M ja ta ise teab ka kes ta on. Pasteet sõi kiiremini kui aafrika näljahädaline ära 2 lihapirukat ja asus usinalt kilekotti kruttima, et siis sellega pauku teha. Ütlesin M&Msile et ta oma poega ohjeldaks. 'Pasteet, me pole enam 3mandas klassis.' Pasteet lõi kilekoti pihta, kõlas pauk, ta naeratas laialt ja teatas: 'Jah, ma tean. Nüüd me oleme ÜLIkoolis.'
KNi kohta veel niipalju, et kuna tema on hakanud mind pidevalt narrima minu veidi meeletu elustiili tõttu siis ristin ma ta nüüdsest Korralikuks Nunnaks.
Rääkisin ka preili A ja O-ga ning ka tema kinnitas, et sel nädalal 'on kindel klubilaks'. Nimelt pidi talle külla tulema sõbranna Liina Tallinnast, keda tuntakse ka kui pidudehirmu. Nimelt olevat Liina eelneval korral Tartus olles maganud seitsmenda korruse 7xx-7xx boksi ukse ees. Nimelt on see AjaO boksinumber, ainult väikese kalkulatsioonivea oli Liina teinud. Või siis ka mitte. Ta oli purjus, vaevalt et ta arvutas. Nimelt magas preili Narva 27 seitsmendal korrusel, mitte aga Narva 25 boksi ukse ees, kus juhtumisi elavad AO ja Märatsev Jänkuke.
Loe nüüd kokku mitu korda ma siia lõiku nimelt kirjutasin.
Peale selle vestlesin ma ka KP-ga, kuid tema oli suutnud haigeks jääda ja Tallinnasse sõita, seega tuli tema peonimekirjast maha kanda. Samuti tuli maha kanda Merili, kuna tema pidi minema reedel Tallinnasse Pipsu juurde peole ja muidu ka korralik olema. Oh well - ega siis ju midagi teha kui te luuuuuserid olete.
Sügaval õhtuajal siirdusime KNiga AO juurde Narva 25te ja võtsime kaasa Captain Silveri ja 2 suurt Colat. Ma kujutan ette, et Captain Silver võis seal AO köögilaual end päris mugavalt tunda - kapi peal oli tema tuttav Mr. Viru Valge kellega sai kenasti juttu puhuda ja kõrvaltoas pidutses Vana Tallinn vahukoore,kohvi ja kolme meeletu naisega. Hiljem liitus noormeestele silmailuks ka Preili Kiss Wildberry, kuid tema ei jäänud peole kauks kuna ta tuli koos Meriliga ja pidi kiirelt lahkuma pudelist.
Enne Codu Tantsupõrandale (CTsse) siirdumist oli Narva 25 boksis 7xx-7xx palju naisi: KorralikNunn,AlatiOgaralt, Peomutt Liina, LiisuMari ja MariLiisu, Teili Õde, Märatsev Jänkuke, Blue Hawaiiani tütarlapsed 1, 2 ja 3, Merili (jah ta ei suutnud olla ja ikkagi tuli), SeksikaPluusiSilja(sellest räägime järgmisel korral miks just selline nimi) ja mina.
Nii palju inimesi kui tol õhtul polnud ma CTs pikka aega näinud. Aga noh tore oligi - sai ennast halvast küljest näidata siis ei oota suurem osa tuttavaid enam sinust natuke aega midagi normaalset.
Kui me CTsse jõudsime saime me aru, et meie seltskond on selgelt liiga suur, et kohe alguses mitte ära kaotada poolt gruppi, kuigi ilmselt aitas sellele kaasa fakt, et ainult Märatsev Jänkuke oli kaine. Jõudsime siiski Malle-Kalle ruumi ja tegin ära esimese saukuidaslähebkallistameka tuuri. KN ei tundnud ennast kohe kuidagi omas elemendis ja mina olin juba varem tahtnud nina puuderdama minna, seega läksime me tagasi esimese tualettruumi suunas. Otse loomulikult suutsin ma poolel teel kohata Krissut ja peale tormilist kallistust lubada, et ma kuhugi ära ei kao ja et me pärast näeme.Peale järjekordset võitlust õiguse pärast pissida nägime me ka TK-d, kes damdaram... palun trummid... oli nii purjus kui mina ja KN kuubis. Täielik küpsis, kook või mõni muu pagaritoode.
Vedasin KNi tagasi Kalle-Malle ruumi. Rääkisime LiisuMari ja MariLiisuga. Krissu tuli istus ka sinna ja me arendasime ka temaga vestlust - tuleb ju kõigi sõpradega suhelda. Midagi sügavamõttelist eriti välja ei tulnud, sest ma nägin laua teises otsas Kaiat seismas, kuid kuna me üksteiseni ei ulatanud leppisime ühest laua otsast teise karjumisega: Sauu! TErviseks! Head Kolmapäeva!
Noojah. Keyword: Normaalne.
Võtsin KNi kaasa ja plaanisime minna tantsima. Poolel teel kohtasin Andrest, kes mind joviaalselt tervitas (ta oli väga teemas sel õhtul - ta lausa keksis), küsis kus on TK ja võttis vastu minu vabandused tema narrimise pärast üleelmisel kolmapäeval.
Jõudsime KNiga vaevalt kokteilibaarini kui kohatsin KT-d, kes soovis mulle head naistepäeva. Ega ma kitsi pole - soovisin vastu. Kusti ütles midagi, mis kõlas väga nagu: Mismõttes??? Einoh aitäh!! (Või väheamlt ma oletan, kuna ma pidin edasi liikuma et mitte ära kaotada KNi kes lihtsalt galopeeris minu juurest minema.) Eks ma siis vabandan KT ees ka. Pealegi minu Sass Henno raamat on ikka veel tema käes. Minu autogrammiga teoste kollekstioonis on see AINUS!
Millalgi sel õhtul tuli väga purjus TK ja viis KNi kaasa kes oli selle üle ülimalt rõõmus! Edasi chillisid nad ilmselt koos kusagil, kuid kuna mina õhtu keywordid olid olnud: sa olid kõikjal, aga sind polnud kunagi kusagil,lokkis juustega kutt, rummkoola ja käestkinni siis ega ma neid väga ei näinud. Osad inimesed oskavad CTs muutuda nähatamatuteks. Mul on tunne, et ma suutsin omandada selle võime kolmapäeval. Nagu Fantastilises Nelikus see nähtamatu naine.
Mis on parim asi mis su ema sulle õpetanud on? Minul - do not mix drinks. Yeaaah right! Rumabsinthcider. Tegelikult peaksin vist Krissule tänulik olema - kui ta küsis mis ma juua tahan siis polnud sel vahet - ta ostis mulle alati rummkoolat. Aaa ja 2 kursaõe käest küsides kas nad AOd on näinud ei saanud ma midagi teada, küll aga lükkasid nad mulle mõlemad oma kokteili ette ja ma tõmbasin mõlemast kõrrest (korraga) sõõmu. Tore et kursakaaslased nüüd ka teavad kui normaalne ma olen. Vähemalt nüüd nad saavad aru miks mind kunagi neljapäeval sisehaigustes näha pole.
Mu saapad nägid hommikul välja nagu oleksin käinud kartulimaad kündmas - jalakäiate sild oli remondis aga me pidime ju Zavoodi minema! Kes siis ringiga läheb! Ega me siis ju kilplased pole!
Tsiteerin KorralikkuNunna enne CTst lahkumist: Ma ei arvanud et ma kunagi seda ütlen aga kohtume Zavoodis!
Õnneks ei jõudnud ei Nunn ega Pasteet sinna ja ka meie jõudnud sinna.
Kül aga kohtusin jalakäijate sillal uuesti Steni, Indreku ja Tanniga, kes jõudsid Z-di.Sten kelmikalt küsis kuhu mina siis küll jäin ja rääkis mulle uhkelt kuidas ta koju minnes oli nii tubli olnud et oli oma iPodi tööle saanud ja muusikat kuulates kujutas ette et ta on klubis.

PS: Kui keegi leiab minu klubikaardi siis palun tagastada õigele omanikule - minule.

tuleb meelde miks sul nägu üles paistetas
paistab et ma ei mäleta miks laman köögis maas
kas tulid sina tulin mina taskus samakas
see sama vana jama algas taas ei lõppend ta

(Sulawesi/Aafrika. Simon Renno/Sven Pihotalu)

4 Pulma ja üks matus

2007-03-04T19:20:00.000+02:00

See lugu läheb jälle kategooriasse Triin ja Triinu imelikud tutvused.
Lapsed, täna räägime Heikist,Üliõpilasepoisist ja Ehitajapoisist.
Heiki oli ikka veel suhteliselt purjus rokkar, kes oli eelneval ööl visatud välja Tartus asuvast Rock and Roll klubist ja kuna ta ei viitsinud oodata esimest Põlva bussi (Heiki nimelt oli Põlvast pärit) siis istus ta esimesele Tallinna bussile ja sõitis kilulinna. Nüüd oli ta teel tagasi Taaralinna, et kohtuda siin 'Pusa ja teistega' et hakata 'uuesti tina panema'.
Ehitajapoiss tuli Soomest. Nimelt oli Ehitajapoiss läinud 9.sandal veebruaril (jah ma tean seda kuupäevalise täpsusega. Ta ise ütles mulle.) Soome. Ta peaaegu ei olekski saanud Soome minna, sest ta passil olid nurgad lahti ja 'kuradi tollitädi' ei tahtnud teda lasta.Mingi teine mees enne teda lasti küll. Tollel oli pass puha lahti. Ütles, et lillevesi läks peale ja lasti üle piiri küll.Ehituspoisi arvates oli see ilmselt suur ülekohus - tema passil olid ju ainult nurgad lahti.
Üliõpilasepoiss oli neist kõige vaiksem. Kuulas oma iPodi ja luges Trainspottingut. Tukastas ka natuke (või siis niipalju kui Heiki seda lubas).
Kogu lugu leidis aset Tallinn-Tartu 13.30neses bussis viimastes pinkides.Kuna mina olin jälle bussi peale tulemisega hilja peale jäänud pidin ma ostma pileti bussijuhi käest ja pressima end mingisugusele vabale istmele. Õigupoolest oli neid vabu kohti inimeste kõrval küll, kuid tagumisel pingil, kus on kokku vist 5 istet, oli vaid 2 inimest, seega ma otsustasin teisi mitte häirida ja istusin tagumisele istmele.Minu paremale käele jäi Heiki ja vasemale käele Üliõpilaspoiss. Pink üliõpilaspoisist eespool istus Ehitajapoiss Soomest. Heiki küll haises veits, ag ama otsustasin et kannatan ära (või kui ei kannata siis istun nt Ehitajapoisi kõrvale, kes juba reisi alguses mulle laialt naeratas).
Sõidu esimene tunnike möödus rahulikult. Ehitajapoiss laenas mu telefoni, et sinan oma kaart sisse panna ja endale kedagi järgi kutinsuda.Üliõpilasspoiss luges Trainspottingut, kuulas muusikat ja magas natuke. Heiki vajus aina rohkem lääbakile ja togis mind jalaga kui ta magas. Peale selle ta peertas valjult.
Kui me olime veidi Ardust möödas ärkas Heiki üles (ja varsti peale teda ka Üliõpilaspoiss). Ehitajapoiss oli väga huvitatud minu elust ja ilmselt oli ka Heiki veidi jõudnud kõrva taha panna enne kui 'üles ärkas'. Koos jõudsid Ehitajapoiss ja Heiki arusaamale et ma peaksin Heikiga abielluma. Nad arutlesid selle teema üle pikalt ja laialt, kuni Heiki arvas et minu käest peaks ka ikka küsima. Ehitajapoiss pakkus, et ma peaks ennast rohkem needistama, et siis olemksime match made in heaven. Heiki uuris mind lähemalt (Ta haises. Ma ütlesin talle ka et ta haiseb) ja leisid et 2 kulmu ja üks ninasse ja et siis kõlban küll. (Minu käest polnud ikka keegi küsinud midagi) Ehitajapoiss arvas et ma peaks ehitusmaterjalide kauplusest ostma mingit ketti ja seda ümber kaela kandma. Heiki nõustus temaga ja pakkus et tabalukk võik ka kuskil tolkneda. Heiki ümises viisijupikest...'jälle tantsib Heikiga. tantsib ta...ja jälle...' Ma avaldasin talle et ma ikka temaga leibasid-piimasid ühte kappi panema ei tõtta. Heiki ütles et ta tõmbab end oksa nüüd kuna ta on minusse nii armunud. Siis pakkus ta et teeme siis ühe ürituse: pulmad ja kui pulmamelu hakkab kaduma siis ta tõmbab end oksa - saab kohe sujuvalt matusteks üle minna. Ehitajapoiss kiitis selle heaks ja Üliõpilaspoiss muigas niisama. Õnneks vajus Heiki jälle veidi ära ja me Ehituspoisiga vestlesime Sviidist. Ta oli sellest kusagilt kuulnud, aga polnud kunagi käinud. Tuli välja et Üliõpilaspoiss ja üks tema sõber on selle asutajad. Rääkisime veidi Sviidist, piraatbussidest ja töötamisest.
Kui me jõudsime Lõunakeskuse juurde ringile ärkas ka Heiki uuesti üles. Lühikese ajaga saime teada, et ta on 6 aastat töötanud Põlva piimakombinaadis ja teinud jogurtit. Mina, Üliõpilaspoiss ja Ehituspoiss saatsime üksteise poole paanilisi pilke kuna enen oli Heiki meile avaldanud et 6 päeva 7mest ta joob. Ei tea jah MILLISTE maitsenüanssidega jogurtit seal siis tehti. Õnneks tuli välja et Heiki töötas siiski laadijana. Heiki arvas ikka veel et ma peaksin temaga abielluma ja lubas end kohe peale pulmasid oksa tõmmata ja kõik oma needid ja maise vara mulle pärandada. Ehituspoiss oli sillas. Õnneks jõudsime ka Tartu bussijaama, kus Heiki lubas osta kohe 10 õlut ja hulgaliselt suitsu teha. Mina kadusin nii kiiresti kui võimalik.

[speaking to elementary school class]
Tyrone Biggums: Drugs is all around you kids. Look at that magic marker cap. What the hell you think that is, some kind of crayon? Take it off and sniff it and get high.
(Chapelle's Show)

Nädala uudis: silmarõõm pole ennast viimasel ajal just parimast küljest näidanud huvitav kas asi on kuufaasides?

Heleroheline neljapäev

2007-02-26T17:58:00.000+02:00

Ma pole siia nüüd veidi aega oma üllitisi postitanud, kuna neljapäev möödus muidugi meeldivalt ähmaselt ja uimaselt ning reedeks oli Alati ja Odavalt saadud viirus suutnud end elujõulise patogeenina tõestada (loe:jäin haigeks).
Räägime siis neljapäevast kõigepealt. Ärkasin u. 30 minutit peale kümmet ja mu esimesteks sõnadeks olid: issand jumal.
Kella 11 ajal lebasin ma õndalt diivanil ja jõin oma neljandat tassitäit morssi. Mul polnud muid pohmaka tunnuseid, lihtsalt jube dehüdratsioon. Lõppude-lõpuks jõudsin ma vist peaaegu, et terve kannutäie seda morssi ära juua ja olin jälle õndsalt purjus. Damn. Never trust my instincts. Ühesõnaga - absinthile ja rummile pole soovitav peale juua suurtes kogustes vett. Teinekord olen targem.
Minu suureks pettumuseks avastasin, et ma ikkagi pean sel päeval kooli minema. (kella 10nesesse J. Kraavi loengusse ma jälle ei jõudnud. Oh well.) Kella 15 pidin ma olema juba krips ja kraps sisehaiguste praksis vahetusjalanõude ja kitliga. Needelss to say mulle ei meenu kuhu ma oma kitli olen pannud (ja palun kohe mitte mõelda kõige hullemat eks ole).Seega võtsin kiire kõne suurepärasele AO-le ehk 7678-le kes lubas mulle kaasa võtta Märatseva Jänkukese kitli. Kuna mu vahetusjalanõud olid ikka veel pr 7789 juures võtsin kiire kõne ka temale ning suutsin ta äratada õndast unest. Lubasin umbes poole tunni pärast sinna jõuda kuigi mulle tundus, et see tütarlast eriti ei kõigutanud(loe: arvan et ta oli teadvusetu enne kõne lõppu).
See hommik oli huvitav ka selle poolest et seekord polnud ma ju üksi. Hiilisin teise tuppa ja äratasin sügavast unest ka noorhärra M-i. Ta ütles et ta armastab mind, aga ma kahtlustan et asi oli ilmselt siiski selles, et ma ulatasin talle klaasi veega. Kas keegi ütleb veel et ma pole oma (pohmas) sõprade vastu hea? Ma ei arvanudki.
Peale selle tegi M mulle veel ebasündsaid ettepanekuid, kuid ma ütlesin, et ma ei viitsi. Ta vist solvus natuke.
No umbes tunni aja pärast(peale seda kui me olime käinud Zeppelinis mütse vaatamas - mitte ükski ei meeldinud talle. Ma ei taha teada mida poemüüad meist arvasid - mina oma 1,5 liitrise rohelise jäätee pudeliga M-i mõnitamas, kes väitis kindlameelselt ja järjekindlalt et ta tahab tutiga mütsi.) andsin ta üle Silverile, Kerlile ja veel ühele noormehele ning läksin ise 7789sa juurde ning sealt edasi praksi. Kuna ma olin muidugi jäänud liiga kauaks 7789saga puzzletama, oleks ma pidanud õigeaegselt praksi jõudmiseks takso võtma, mis oleks mu niigi õhukestesse finantsidesse augu löönud. Õnneks ristusid minu teed Pärt & Co-ga, kes on juhtumisi samas praktikumirühmas kus minagi(Tähendab Pärt on, tema sõpra ma ei tundnud). Neil oli auto.Oh seda rõõmu. 50 krooni jälle säästetud. Kes ütles et ma elan üle oma finantspiiride?
Õhtul, peale praksi ja järjekordset üritust olin ma kodus valmis kerra tõmbuma ja magama, kuid oh ei! Ega minu elu pole tavaline. Suudan 24 tunnist edukalt umbes 18 sisutatada mitte magamist hõlmavate tegevustega, seega pidin oma vanad kondid uuesti kodust välja ajama ja järjekordsele koosviibimisele tormama. Kes on öelnmud et elu peab kerge olema?
Koosiibimise võrrandis oli palju inimesi, muusika ja alkohol ehk siis PIDU. See tundub nüüd uskumatuna, kuid ma eijoonud tol õhtul piiskagi alkholi. Mul on ikkagi ju Uuest Aastast Olen Parem plaan käsil. Ja üleüldse - milleks raista alkoholi kui ka apelsinimahl suurtes kogustes tekitab uuesti meeldivalt üleva tuju. Absinth kurat ma ütlen.
And fuck you all... paremat pole teha kui nädal aega vanasid uudiseid lugeda?

Issssssssssand jumal

2007-02-22T21:28:00.000+02:00

Oioi need kolmapäevad lähevad aina hullemaks ma vaatan. Kuigi ma nüüd vähem joon ja olen muidu tublim siis kolmapäevad on seda hullemad. Täiesti kohutav.
Umbes nädalakese jagu tagasi rääkisime pr AOga millestki ja jõudsime järeldusele, et ma peaks kõik oma sõbrad kodeerima - et siis igal ühel on mingi kindel number. Proovime kuidas see välja tuleb. AO numbriks saab siis nt 7678
Ühesõnaga siis käisin ma eile jälle teadagi kus. Seekord oli minu kaaslaseks sel saatuslikul kolmapäevaõhtul preili 7789. Enne klubisse jõudmist pidime me loomulikult tegelema absinthi ja rummi joomisega. Appike hullud naised.
Tavaliselt olen ma siiski suhteliselt adekvaatne ja mul ei esine õhtu tegevuste hulgas musti auke, kuid seekord ma näiteks ei mäleta kuidas ma pileti ostsin. 7789 (ka tuntud kui MV) haaras mul käest ja me kõndisime nii kiiresti et ma ei suutnud registreerida inimeste nägusid. No see võis olla ka mu joobeastmest. Andke andeks sõbrad-tuttavad keda mul õnnestus ignoreerida, kuigi tundub et õnnede õnneks oli sel saatuslikul kolmapäeval klubis väga vähe tavapäraseid nägusid. Kuigi ka see võis olla tingitud mu joobeastmest. Ja kuna see oli ikkagi ainult Retro Groove ehk siis tavapärane kolmapäevane pidu polnud kohal ka fotograafe. Annika heitis mulle kord ette, et mis klubimimm(ma polegi klubimimm tegelikult) ma ka olen kui minust pole mitte ühtegi pilti CT arhiivis. No minu arust on kõik suurepärases korras. Ma pole just väga fotoaparaadilembene ja fotod on ju asitõend tegemiste kohta. Kord ma isegi lasin ennast pildistada grupi noormeestega kes seda millegipärast väga tungivalt nõudsid, kuid otsisin hiljem fotograafi üles ja palusin pildi ära kustutada.
Paar päeva tagasi helistas mulle noormees M ja küsis, kas ma mitte Kuutsemäele ei soovi tulla. Ma ei soovinud kuna mul olid juba plaanid Tallinna sõita ja peale selle, uskumatu kui see ka pole, ma käin ju ometigi ülikoolis, kus erinevalt mõnedest, tuleb mul vahel ka praksides nägu näidata. Siiski olin ma sõbralik tütarlaps ja tuletasin talle meelde, et kolmapäev on ju üle taaralinna tunnustatud kui pidupäev ja et miks noormees just neljapäeval on otsustanud tulla kui võib tulla ka kolmapäeval. No tegelikult ma ei usukunud et noormees M tuleb kuid ta üllatas mind ja oligi kolmapäeval Tartus. Mis siis, et ta jõudis CT-sse siis, kui oli umbes 20 minutit sulgemiseni ja nägi jälle veidi imelik välja(tal olid suusaprillid peas). Oijumaljumal.
Enne M-i jõudmist suutsime me preili 7789-ga teha julma nalja veel vaese Andrese kallal, kes seal üht tütarlast sebis. Peab vist järgmine kord Andrese ees vabandama, kuigi ta siiski lahkus koos tütarlapsega niiet suuremat kahju me ei saanud teha.
Koju sõitsin seekorda taksoga ning ei läinud ka krooksu ja zavoodi et vältida igasuguseid vahejuhtumeid. See oli üks tark mõte minu arvates.

Teeme nii et unustage ära see kõik mis te siin täna nägite: Rotveiler ei ole kokaiini vedanud, neeger ei ole setukat peksnud, unustage see ebameeldiv vahejuhtum. (kreisiraadio)

Mainstream mõtlemine

2007-02-20T10:19:00.000+02:00

Kell on 10, algamas on skeleti-lihase praktikum-loeng. Hr. Pärn seletab elavalt tüdrukutele: "Mina tegin harjutust kõige paremini. Olin graatsiline - lükkasin varba ka lõpus sirgu." Mingiks ajaks tõmbab mu tähelepanu miski muu ja kui ma uuesti kuulen Miku häält siis räägib ta, et 15000 tshekk ei mahtunud talle kotti seega ta lihtsalt andis selle ära. Vaatan ringi ja mul tekib vastupandamatu soov olla hoopis kodus. lösutada diivanil, juua kohvi ja tegeleda millegi absoluutselt ja lootusetult mõttetuga nagu näiteks vaadata simpsoneid või 'allo 'allod.
Loeng-praktikum algab. Jälle on meid liiga palju nii et osad meist on seminariuumi tagumises osas vaevalt toolidele mahtunud istuma. Riko istub minu kõrval ja heidab mulle veidraid pilke. Mõtlesin, et mul on nina hambapastaga koos või midagi muud seesugust, mida ainult mina oskan, kuid siis mulle meenub mis vihik mul kaasas on. Shokolaadivihik. Ostsin selle sessi ajal Selverist kui käisime rummi ja koolat varumas. Pidasin seda igati normaalseks vihikuks, kuid see HAISEB, jah just haiseb, shokolaadi järgi. Kokkuvõtteks tundub vist et ma olen pidurdamatu shokohoolik kellel juba vihikud ka shokolaadiga koos on. Huvitav mis lõhnaga vihikuid veel leiduks?
Meie suurepärane päev jätkub Puusepa 6 sisehaiguste praksis, kus poisid saavad peaaegu terve tunni seista ja sügavalt hingata, sel ajal kui meie püüame vilinaid ja raginaid tuvastada. Noormees Pärn väidab et tal käib hapnikust juba pea ringi.
Enamus meist kihutab nüüd meditsiinilisse kontrolli, kuid mina sean sammud peahoonesse J. Kraavi nüüdiskirjanduse loengusse. Orbiku väljapääsulamp on ikka ilusti paigas ja helendab heleroheliselt. Asume arutama "hüübinud vere manifesti" ja hr. Kraavi küsib: "Kes viitsib vastata?" Hmm. Mina ei viitsi. Nimelt polnud mind ju eelmisel neljapäeval kohal selles tema kella 10neses loengus. Ma vist ärkasin kell 10.
Hüübinud vere manifest saab minu teravdatud tähelepanu osaliseks. Ma kohe tsiteeriks ka: "Lisaks sellele, et vaimuhaigete osakaal vabariigi valitsuses kiiresti kahaneb märkame ka ühte vastupidist tendentsi: nende asendumist värdjatega."
Nonoh tere tulemast ja kas te ikka valima lähete? Teeme ära? Aga kui hakkama ei saa siis valime Kerakonna ja Kerakonn teeb ära. Vali Kerakonn, siis buss sõidab!
Jätkaksin väikese valimisteteemalise sarkasmiga, teie lahkel loal. Kuidas oleks aga selline valimisloosung? (tsiteerin H V manifesti): "Sunniviisiline 2-asstane sõjaväeteenistus asendatagu 2-aastase sunniviisilise hallutsinogeenide levitamisega." Teatud kontingenti kindlasti tõmbaks.
Üldiselt sisaldas hüübinud vere manifest veel hulgaliselt huvitavat, kuid ausalt öeldes ma ei viitsi siia rohkem praegu kirjutada.Ma pole mingi wannabe kultuuriinimene.
Õhtu kulmineerus jälle kord ühe üritusega, kus mina ja MLL leidsime, et meie oleme perekond Rõvedad. Tegelikult sai jutt alguse juba eelneval õhtul, kuid eile suutsin ma pillata tükikese pirni oma dekolteesse (jah uskumatu kas pole?!)ning see kinnitas esitatud hüpoteesi.

Mul on teile üks küsimus ja ma eeldan sellele ka ausat ja otsekohest vastust - KAS TE JÄÄTE SIIA VEEL KAUAKS? (kreisiraadio)

Sinine

2007-02-18T12:56:00.000+02:00

Reede hommikul jõudsin tänu A.O-le, tassile kohvile ja juustuvõileivale isegi trauma ja orto loengusse, kus vanemapoolne härrasmees hääldas kõiki sõnu väga aeglaselt. Alguses olime me A.O-ga kindlad, et ta peab meid kõiki orbikuteks (tegelikult tehniliselt võttes on orbik inimene kel pole käsi ja jalgu). Tegelikult oli meil 2 trauma ja orto loengut, kuid kuna ma pidin kokku saama Kaisa K-ga (ma pean hakkama inimeste nimesid siiski mingil määral välja kirjutama kuna ma tunnen väga palju sarnaste initsiaalidega inimesi) siis pidasin seda piisavaks põhjuseks, et peale esimest loengut välja hiilida. Enne seda suutis lektor muidugi veel meelde tuletada, et tema peab ka siis järgmise loengu ära lugema kui meid ka ainult 1 järele jääb. Tänan. Tundsin nüüd põlevaid süümepiinu, kuid läksin siiski.

Õhtul läksime E.Mi juurde. Oh kuidas mõnel ikka veab - mullivann ja kamin ja... Kadedus on surmapatt, kas teate?
Igatahes oli E-l kahekorruseline elamine ja igati moodne ruumi kokkuhoidev trepp. Ruumi kokku hoidev ja ohtlik - selline kus pool astet on lühem - ühesõnaga peab trepist hakkama alla tulema üks kindel jalg ees(kahe jalaga hüppamine on ka välistatud). Enamusel inimestel on see jalg parem. Mina olen ju vasakukäline ja jalaline. No lühikese ja kurva loo veel lühem ja kurvem lõpp on see, et minu väikese vasaku kannika peal on nüüd suur suur sinikas.
What about the good news?
The good news is there is no more bad news.

Vabandage noliferid, ma sätin ennast nüüd teatrisse minema, kuid ärge laske end sellest häirida ja lugege rahulikult edasi (või tagasi).

Neljapäev - jumal teab kes kunas homset näeb

2007-02-17T23:09:00.000+02:00

Neljapäeval oli mul igati õilis plaan jõuda kella kahesesse sisehaiguste loengusse, kuid bussid ju lihtsalt sõitsid ära. Peale selle polnud mul soovi saad Dotsent Kai laserpilgu osaliseks ja seejärel vaadata uninutavalt helelillasid slaide. Selle asemel läksin ma oma teise kodusse, rääkisin pr. K.T-ga (kes juhtus ka seal olema) juttu ja jõin kohvi.
Õhtul oli meil üritus ning peale seda läksin ma preilide K.V ja A.O juurde.
Preili A.O pakkus välja, et tema nime saaks interpreteeirda ka kui Alati ja Odavalt. Tema mõte, mitte minu, ma vannun.
A.O oli teinud huvitavaid avastusi K.Mi kohta ning tahtis kindlasti minna CTsse Varbalipikut e. Toe Tagi e. TõuTäkku kuulama. Enne seda pidime Beers Place'ist korjama peale pr. K.V.
Kui me lõpuks kella poole kahe paiku CTsse jõudsime oli pr A.O suhteliselt napsine.(Preili K.V kes järgnes oli samuti). Ma avastasin rõõmuga, et minu Hansapanga kaardiga saab siiski osta pileti ilma, et see tagasi lükataks ning otse loomulikult ostis minu ees piletit hr. K.T, kes ilmselt siiski elab Club Tallinnas. Ka härra T.K oli juba seal. Tema elab ka Club Tallinnas.
Mina, A.O ja K.V suutsime kuni kella poole kolmeni vastu pidada. Siis püüdis preili K.V mängida pimpi ja mind ning A.O-d mingitele tüüpidele maha parseldada, kes kahjuks arvasid, et see ongi mida me ootame. Lahkusime ebadiskreetselt kiiresti, otsisime üles K.V, kes mängis fotograafi ja asutasime end minekule. A.O juurde jõudes ja end magama sättides märkasime et K.V ei tule ega tule.
K.V rääkis mulle samal õhtu,et kui A.O koju tuleb siis ta kolistab nagu elevant portelanipoes. K.V lõpuks siiski laekus (kolistas samuti,kuid siiski võrdleksin teda raevunud küülikukesega) olles väga joomases seisundis kuigi tal oli aega u 3 tundi, et minna bussi peale ja sõita võistlustele, kuhu ta tähelepanu tähelepanu siiski jõudis.
Mina olen normaalne ja mu sõbrad ka.
Computer says no.

T-day, K-day and V-day

2007-02-15T12:06:00.000+02:00

Teisipäev on muidu selline mittemidagiütlev päev. Sinise esmaspäeva ja piduse kolmapäeva vaheline aeg. Eile külastasin ma väga austatud K.P-d ja uurisin tema viimase reisi pilte. Ta oli vaatamas käinud maoshowd. Ei pea vist pikemalt mainima, et ma tõmbusin kiirete sammudega toa teise otsa kuni K need pildid edasi klikkas ja ma sain roomajatest vabasid pilte nautida.
Me rääkisime ka uuest aastast olen parem plaanist, kuid selle peale pälvisin ma lühikese naeru. Küsimusele, kas ka tema suhtub minu plaani skeptiliset vastas K: „Ei. Ma usun et kõik on võimalik.” Tore. Tänan usalduse eest.

K.P arvab ka et ma peaksin elukohta vahetama. Nimelt pühapäeval kusagil minu kodu vahetus läheduses tulistati ja kuna minul ongi komme veidratesse situatsioonidesse sattuda siis pole see ilmselt minu jaoks eriti turvaline variant elada sellises kriminaalses ümbruskonnas kuna mina ei leia pahandusi – pahandused leiavad mind.

Päeva mõte Tundmatlut Autorilt (ei mitte minult): Ma tahan omale meest kellega oleks tore koos hommikul ärgata. Hommik on kõige olulisem.

End of transmission 1.

Mäletad sellist multifilmi nagu Jussikese 7 sõpra? No eile oli keskmine päev - kolmapäev. Kolmapäev - tuntud ka kui pidune kolmapäev. Eile oli ka maailmas kõige lailadasemalt tähistatav pseudopüha - valentinipäev ehk siis sõbrapäev.See päev algas minu jaoks kell 7 hommikul ja ma olin suhteliselt kehvas seisus kuna loomulikult olin ma öösel vahtinud paar seeriat allo allo'd. Insomnia on ka minu lemmik psüühiline häire.
Peale meeldivat ja krapsakat jalutuskäiku kooli järgnes Väga Raseda Jelena loeng. Jelena rääkis pikalt ja mõnuga rögast ning sekreedist . S arvas, et tal on lausa nii põnev et ta sooviks end tappa. Mingil hetkel kui ma olin süvenenud S-iga vestlusse, haaras minu (ja kõigi teiste), jäägitu tähelepanu Jelena lause: "Mikk, ütle nüüd tüdrukutele midagi ilusat." (Jelena loomulikult ignoreeris fakti, et loengus viibis veel paar meesolevust, kuid võibolla on ta ka otsustanud vaid hr. Pärna meessoost olendiks tituleerida) Mikk ei suutnud kohe millegi vaimukaga lagedale tulla ja teatas: "Emm...pidage vastu naised, ainult 15 minutit veel."
Jelena: "Ja see oligi sinu arvates ilus, Mikk?"
Ei tea mis sel Jelenal on. Rasedus ja hormoonide üleproduktsioon vist.
Mikk mõmises veel veidi ja tuli lagedale järgmise vaimusünnitisega: "Pidage vastu tüdrukud, ainult 2 loengut veel." Tõepoolest tõepoolest.
Talented Mr.Pärn.

Ühes ilusas linnas, ühel kaugel külmal maal, ühes väikeses õdusas klubis, mis on teiseks koduks paljudele kenadele ja igati viisakatele ööloomadele ning muidu alkohoolikutele, esines sel toredal päeval Tanel Padar and The Sun. Igati toredad inimesed muutusid meeletuteks koletisteks püüdes sisse saada ja trampida jalge alla väikeseid tüdrukuid nagu mina. Õnneks leidus sel õhtul järjekorras ka toredaid poisse, kes väikeseid tüdrukuid ei lasknud jalgade alla trampida. Siinkohal tänud noormees K-le, kes kaitses mind järjekorras ja tänu kellele ma ilmselt pikali ei kukkunud kui mass otsustas astuda sammu tagasi. Preili Merili ja mina käisime mimmivetsus võitlemas oma õiguse eest pissida ja kui me saabusime kokteilibaari juures asuvate sohvade juurde oli noormees K'l juba käes rum & cola ja poolik sigaret. Üleloomulikud võimed ilmselt.Potsatasime kummalegi poole härrat maha ja võtsime sõbramehe poolest lonksu ning vestlesime viisakalt sellest, kuidas kohal oli iagsugust rahvast, keda tavapärasel kolmapäeval (õnneks) näha ei saa.Loomulikult olid kohal ka härrad T.K. ja K.T. (PS: kuigi ma tean, et neil on kodu kahtlustan ma, et kui CTs lubataks ööbida siis nad teeks seda).
Meie igati viisakat ning antisarkastilist vestlust segas vahel vaid fakt, et keegi meist pidi tõusma püsti, et teha kallistusharjutusi.
CT oli avanud ka teise korruse, mida kolmapäeviti pole juba ammu näha olnud. Üldiselt lõppes õhtu igati viisakalt, kuigi TP and The Suni ma ainult kuulsin, kuid ei näinud. Mul puudus soov saada õhtu jooksul kaks korda zip failiks kokku pakitud.
Isegi koduteel ei sattunud mõni veidrik mu teele, mis on vaid tänuväärne. Närvitsesin pool teed, kuna mu valgel jukeboxil, mis muidu hoiab mind õndas teadmatuses veidratest häältest pimedates õuedes, said patareid tühjaks ja üks kuular ka enam ei tööta. Pole vist vaja mainida, et ma pole eriline tehnokratt.

Ainus anomaalia mida hommikul märkasin oli Cafe Truffe'i menüü minu kotis. Ma ei käinud tol õhtul seal (olen enam kui kindel).
Kui kellegil on menüü puudu ( mitte Cafe Truffe'il) siis andke teada, muidu lisan selle veidrate asjade kollektsiooni, mida hommikul olen avastanud end omavat.

End of transmission 2.

Varjatud ilus haigus

2007-02-12T22:49:00.000+02:00

Täna tegin esimesed sammud akadeemiliselt paremaks hakkamise teel - nimelt suutsin ma ärgata kell 7 olles kustutatnud tule umbes kella 3 paiku. Peale kahte tasssi kohvi veensin ma end asjaolus, et on meeldiv jalutada hommikul, kohutavalt külmal hommikul, Karlovast kesklinna poole. Uskumatu aga tõsi, jõudsingi seminari kella 8.15neks. Aga loomulikult olin ma seal üksi, kuna toimus see hoopis kell 10. Just my luck.
Tartu on igas mõttes suurepärane linn kui välja arvata fakt, et hommikul enne kella üheksat on vaid valitud asutused avatud - nt see väike kohvik Rüütli tänaval - kuid kuna mul loomulikult pole jälle üldse raha siis ma ei hakanud enda raamatupidajat rohkem masendama ja otsustasin ette võtta veel ühe tervisliku jalutuskäigu tagasi Tartu kaubamaja juurde. Arvestasin teekonna pikkuseks umbes 15 minutit (et kõnnin aeglaselt jne.) No jah. Kindlasti. Lühikokkuvõtteks ootasin ma veel 15 minutit, et tehtaks lahti mõnusat tasuta sooja pakkuv asutus (loe:kaubamaja), et siis saaks viie segase vene rahvusest noore turistiga koos sisse tormata. Õnneks oli neinde esimeseks sihtpunktiks otse loomulikult Terranova, minu omaks aga Apollo nii et konfliktseid situatsioone vältisime ilma suurema vaevata.
Suutsin mööda saata umbes 2 tundi seminaris ja veel 1 sisehaiguste loengus nii, et neid võib lausa nimetada sündmustevaesteks. Skeleti-lihase seminaris oli sel korral erilise tähelepanu all vaene Kadri, kes oli suutnud oma randme Slovakkias invaliidistada. Doris küsis lootusrikkalt, kas keegi meist on veel mõne vigastuse suutnud hankida. Ei olnud. Me oleme ikka äärmiselt igav kamp.
Sisehaigustes tundsin ma, kuidas hommikune kofeiin on ilmselt kadunud kuna dotsent Kai helelillad slaidid tekitasid minus vastupandamatu soovi veidike tukastada. Püüdsin vaadata targa näoga slaidi suunas ja samal ajal silmad sulgeda. Mõnus. Und mul loomulikult siiski ei tulnud. Ilmnesid aga teised vähese magamise tunnused nagu eufooria. Dotsent Kai rääkis parajasti sellest kuidas sureva patsiendi elulised näitajad halvenevad kui mina ja preili A.O(Preili A.O ehk A ja O ehk Alati ja Odavalt või Alati ja Ogaralt) suutsime lagedale tulla omapoolsete versioonidega palpeerimisest. Palpeerimine on uhke sõna käega katsumise kohta.
AjaO leidis, et kui ma hakkan ennast tundma veidralt ja tunnen vajadust hoida jälle peast kinni ning öelda midagi sarnast: "appiappisedamapolekspidanudtegema" siis preili Alati ja Odavalt palpeerib mu aju sügavuti ning püüab seejärel koputades kuulatada kui õõnsalt see vastu kajab.
Dostent Kai jätkas rääkimist haige uurimisest puudutades paljude eestlaste jaoks hella teemat - alkoholi tarbimist.
Dots. Kai(tsiteerin vabalt):"Kui meie küsime patsiendilt palju ta alkoholi tarbib vastab enamus: peaagu üldse mitte, nagu teisedki. Tekib küsimus: kes on need teised?"
Mina leidsin, et tõeline probleem tekiba alles siis kui patsient küsib luba helistada sõbrale ning kõne tuleb stiilis: "Õu Pets! Kuule mitu õlle me eile tegimegi?" Preili Alati Ogar nõustus minuga.
Jah, meie olemegi need kes töötavad tulevikus haiglates.
On a long enough timeline the survival rate for everyone drops to zero.
Olete märganud peahoones neid rohelisi lampe, mis märgivad väljapääse? Ei midagi erilist? Vaadake järgmine kord kes neid valmistavad. See on sinna ilusti peale kirjutatud - Orbik.

Päeva tsitaat tuleb A.O-lt: "Päris osav komposteerimine." (bussis, kuid mitte komposteerimise kohta)

Nii ei saa ju rallit sõita

2007-02-12T01:12:00.000+02:00

Homme algab uus semester ja sellega saab suurema hoo sisse ka minu normaalsuse plaan. Tõesti. Aitab ka juba, või kuidas? Täna jälle mööda Tartu-Tallinn mnt'd vurades otsustasin et tõesti olen nüüdsest normaalsem.Kõik tumbu-jumbud on minu plaani suhtes kas negatiivselt meelestatud või siis pehmelt öeldes skeptilised.
Ma olen diskreetne inimene. Vähemalt osade asjade koha pealt. Pole vaja riputada üles ebavajalikku infot nagu näiteks inimeste nimed, kas pole nii? Seepärast võibki kohata huvitavaid nimelühendeid. Nendega seoses on mul tekkinud väikesed komplikatsioonid (oh pikad võõrsõnad on toredad,kas pole?). Nimelt tunnen ma äärmiselt palju inimesi kelle nimi alagab K tähega. Tänu sellele tekivad veidrad lühendid nagu nt KK ja KN. KK-le leidsin uue hüüdnime - agraarbeib. Ma olen kindel, et selle eest ma veel saan - keretäie tappa. KN-le võiks ka mingi hüüdnime leida. No ma veel mõtlen selle üle.
KK ütles mulle, et noormees P oli usaldanud talle tundlikku informatsiooni nagu oleksin mina eile CHs käies täiesti ebaadekvaatne olnud. Ajaloo kroonikatesse palun teha parandusi ja märkida, et ma olin täiesti adekvaatne, kuid lihtsalt veidi väsinud eelmise õhtu hmm... tegemistest, milledest ma siia pikemalt ei kirjuta. Peale selle oli minu aeglane nägude registreerimine tingitud kirglikust soovist lahkuda nimetatud klubist võimalikult kiiresti kuna kollektiivne trance'i jumalate poole palvetamine pole üks minu lemmikajaviiteid.
Siit loo moraal - kui oled juba mitmeid kordi CHs pettunud, kuula oma sisetunnet ja ära mine sinna enam.
Noormees P lubas mulle kunagi ammu-ammu tuua suure kimbu roose. Huvitav...kuhu need küll jäid?
---

Insomnia is characterized by an inability to sleep and/or inability to remain asleep for a reasonable period. Insomniacs typically complain of being unable to close their eyes or "rest their mind" for more than a few minutes at a time. Both organic and nonorganic insomnia constitute a sleep disorder. It is often caused by fear, stress, anxiety, medications, herbs, caffeine, depression or sometimes for no apparent reason. An overactive mind or physical pain may also be causes. Finding the underlying cause of insomnia is usually necessary to cure it.

---
Niisiis. Tänase testi põhjal pole minu insomnia tingitud üleliigsest kofeiini tarbimisest. Jõin tassi kohvi ja umbes tunni aja pärast magasin nagu surnu. Palun inimesed, ma tean et need kogused kohvi mis ma tarbin tunduvad jubedad, aga see pole mu unetuse põhjuseks.
Ja nüüd ma hakkan pingutama et magama jääda, sest et nii ei saa ju rallit sõita.

Zdraaaastvuiii Tallinn! Podjom Gena, deti shdut!

2007-02-10T11:20:00.000+02:00

Reede
Nagu on juba aru saada olen ma taas üle pika aja Tallinna radadel seiklemas.
Nimelt kohutsin eile üle pika aja K.K-ga ja K.N-iga. Kuna K.N-i noormees on hetkel Bulgaarias siis pidime me ju ometigi K.N-i pool tegema tõelise ladies night'i. Läksime siis sel puhul K.K-ga Põhja puiestee citymarketisse...või tähendab rimisse ja revideerisime sealset alkoletti. Peab kurvastusega tunnistama et see pole just kõige paremini varustatud pood. Puudusid igasugused asjad mis ühes korralikus alkopoes peaksid ikka olema - rumm nimega capten silver? pole! Kurikuulus jook mida tuleb defineerida kui rummimaitselist muud alkhoolset jooki (ehk siis maakeeli lihtsalt ilget jama) kuid meie tunneme seda ühise nimetaja Casino all. Isegi Jagermaisteri pudelite suurused ei vastanud korralikele standarditele. Seega, pidime rahulduma Jagtraumiga. Nagu sellest oleks vähe puudus sealt ka näiteks Fanta niiet pidime leppima Jaffaga. Esimene kokteil oli veidi seebimaitsega - edasi oli meil juba suva (ja mitte sukavabrik).

KK pidas vajalikuks mulle meelde tuletada et alkohol EI kuulu nelja põhilise toidugrupi hulka. Pange ka kõrva taha. Samuti EI kvalifitseeru alkohol ka suukaudselt manustatava vedela vitamiinina. Kahju küll.

Varsti ühinesid meie lõbusa seltskonnaga ka D&D ehk Dasha ja Diana kes tõid hõõgveini. Pätsasime ka teise pudeli K.Ni noormehe prooviveinidest. Kogu lugu oleks veidi lihtsam olnud kui K.Nil ja E.G-l oleks normaalne veinipudeli avaja - Kaie Kõrb - no muss no fuss. Sel korral pidime muidugi ouldskuul viisil läbi ajama, kuid siiski - no worries mates - pudeli sain ikka lahti.

Disco vs. Rock. vs. Bling. Ei, ma ei räägi discodibi, rokimammi ja blingblingbeibe surmaheitlusest vaid reedeõhtusest peost Angelis. Angel oli...nagu angel ikka. Ma mõtlen seda kõike muidugi ainult heaga. Laske aga käia. I'm down with the rainbow. Peale selle on A üks parema muusikavalikuga klubisid Tallinnas - loe: ei teki okserefleksi mis tavaliselt on kiire tekkima .

Uuest Aastast Olen Parem Plaan ehk siis UAOPP edeneb väga kenasti. Siiani on asjad kenasti kontrolli all. Mu alkohoolsete beveratuuride tarbimine on kõvasti vähenenud, kuigi mu insomniale see nii hästi ei mõju. Tähendab(tsiteerides baskinit) - sittagi pole muutunud! Täna olin ma muidugi varajaste hommikutundideni Angelis, kuid 1 tund und pole päris optimaalne saavutus.

End of transmisson 1.

Laupäev
"When you have insomnia, you're never really asleep... and you're never really awake..." Selline tunne mul oligi kui olin maganud umbes ühe tunni ja seisin laupäeval Club Hollywoodi teisel korrusel, vaadates alla, kuidas sajad inimesed täiesti kohutavast muusikast meeletut rõõmu tunnevad. Who am I to judge? Igaühele oma, nagu ütleb laulusalm.
K.N tahtis kindlasti minna laupäeval CHsse ibiza nightile. Ibiza my ass. Mul oli tunne, nagu oleksin sattunud Terraariumisse minigsugusel Power Partyzone'i peole. Ma tean, et paljud inimesed naudivad sellist muusikat, kuid hetkel ei huvita mind karvavõrdki, kelle tundeid ma riivan öeldes, et see oli lihtsalt kohutav. Mul tekkis vastupandamatu soov heita ennast CH teiselt korruselt alla tantsupõrandale vabasurma. Ainus asi, mis seal ibizat meenutas oli ühe DJ Pacha clubi t-särk. Pachaga, mis kuuldavasti varsti sirutamas kombitsaid ka Vilniuse poole, tutvusin sel suvel Barcelonas olles. Mina ja K pidime seda külastama, kuid jätsime selle võimaluse vahele. Ilmselt ei jäänud me millegist ilma.
Peale selle oli CHs hindude buum - kõik kohad olid täis tõmmusid suurte vuntsidega mehi ja loomulikult ka CH igavesi austajad - briti poissmehi. Üldiselt oli tunne, nagu oleksime sattunud kuhugi mujale kui kallile Maarjamaale.
Välja minnes õnnestus mul silmata noormehi R ja P kuid muid tuttavaid sel õhtul silma ei hakanud.
Järjekordne tõestus sellest, et CH pole paik minu jaoks. Tean, et mõned tuttavad leiavad, et see on hea paik nillimiseks, kuid kuna nillimine ja sebimine (pange tähele kui lahe ja noortepärane ma olen) pole mitte minu eesmärgid siis on ilmselt targem lasta CHl rahulikult, ilma minu edaspidiste annetusteta nende piletikassasse, edasi tegutseda. Ainult piletirahast on kahju - CT kolmapäevane retro oleks seda igal juhul rohkem väärt.

End of transmission 2

Single-serving friends

2007-02-09T12:42:00.000+02:00

Eile kui ma lõbusalt vurasin bussigaTartust Tallinna poole, oli mul siis võimalus mõelda järele oma tegude üle.
Hea mõte? Ei.
Ilmselt tunudsin ma üsnagi normaalse ja kasuliku ühiskonnaliikme nägu olevat kui bussi istusin. Peale umbes pooletunnist sõitu vähemalt minu lähedal istuvad isikud enam nii ei arvanud. Jumal tänatud, et väljas paistis rõvedalt hele talvepäike, mis kiiskas lumelt vastu nii, et ma sain varjuda oma mõnusate päikeseprillide taha ja teeselda, et tegelikult lumi ongi huvitav.
Kui ma olin suutnud leida istekoha ( kus loomulikult iste oli katki) siis otsustas see kuri osa minust helistada Merilile, et teha kindlaks kas ta on elus või sellele lähedases seisundis.
Nimelt pidi nimetatav noor daam mulle helistama pool tundi peale minu Zavoodist lahkumist, et teha kindlaks, kas ma olen elusalt ja mittevägistatult koju jõudnud, aga kuna nimetatav isik jõi veel veidi siis tal tekkis väike mäluauk selle koha pealt. Ta väidab, et ma meenusin talle siis kui ta hambaid pesi - miks just siis see jääb mulle mõistmatuks.
Me veetsime lõbusa veerandtunni pannes läbi telefoni kokku puzzlet ja irvitades minu varahommikuste uute tutvuste peale Tähe tänaval, kes tunnevad mind kui mmmmmMariat. Miks ma just selle nime ütlesin? Drunken mind works in mysterious ways.
Peale telefonikõnet, kus olulisel kohal olid simpsonid, ct, minu 3 unetundi ja see et minu lemmikorgan on maks, ei julgenud ma eriti ringi vaadata. Selle asemel valisin ma meeldiva võimaluse kiigata välja Lõunakeskuse poole, millest me parajasti möödusime.
Järgmise õnnelikuna rääkisin ma Annikaga, kes nõustus et jah, minuga tõesti juhtub asju.
Öös on asju. Ma olen tihti öös. Tõeliselt sügavamõtteline. Maybe i should consider turining EMO.
Peale telefonikõnet Annikaga (kes nõustus et nüüdsest ta valvab minu järele paremini) tundsin, kuidas minu kõrval istuv daam oma karvamütsi varjust püüab mind vaikselt piiluda.
Jah. Lumi on huvitav. Thank god i got the window seat. Süvenesin postimüügikataloogi, mille olin kodust väljudes postkastist leidnud ja vastasin järjekordsele telefonikõnele.
Selle aja peale olin ma juba umbes 30 minutit tervest teest telefoniga rääkinud. Järgnesid veel paar 10 minutilist telefonikõnet ja üks veidi pikem väga austatud preili K.K-ga.
Lühike meeldetuletus noorhärra M-ile et ta on mulle siiani võlgu märkismisväärse summa ja et ärgu ta vahepeal sokke ostku. (Peale seda vaatas kasukaga naine mind veel imelikumalt). Nimelt on hr M-il kombeks osta väga väärtuslikke sokke. Et näiteks kui meile kõigile lihtsurelikele sobib ka SUVA sukavabriku toodang ja Smile Active'id ja vahel isegi luksusbrändid Nike ja Adidas siis hr. M ostab omale Diseli sokke, mis maksavad 600 kr paar.
Püüdsin normaalselt käituda ja koukisin kusagilt taskusügavustest välja oma väikese kuid truu valge jukeboxi ja asusin kuulama. Right. Niipalju siis normaalsusest. Ma vist vaikselt ümisesin või isegi mõmisesin midagi. Igal juhul teenisin ma jälle pilgu ma-olen-nii-normaalne-oma-surnud -looma-nahas daamilt. Ah fuck normaalsus.
Kui me lõpuks Tallinnasse jõudsime siis kasukaga daam helistas oma kahtlemata veel normaalsemale mehele ja küsis kas talle ikka tullakse vastu. Ilmselt oli tal hirm, et ta peab minuga samas bussijaamas ootama. Oh well... Olen EMT kuldsponsor - helistasin, et kinnitada rohelise tõlla saabumisaega ja lubasin, et palun bussijuhil teha veel paar tiiru linna peal kui peaks juthuma ime ja ma saabun enne 16:55-te.
Bussist väljudes heitsid peaagu kõik inimesed lõbustatud-imestunud-hirmunud pilke minu suunas. Naeratasin neile ja mul tekkis veider fightclub'ilik tunne.
I am Jack's complete lack of suprise.
Loomaaias ju ka uuritakse seninägematuid loomi huviga - it's not like i can blame them.
Loomadest veel niipalju et mingi mees tuli bussijaamas minu juurde suure pappkastiga ja küsis kas ma kilpkonna ei soovi osta. Ma viisakalt keeldusin. Selle peale ta pakkus et tal on boamadu ka, kas ma seda ei tahaks. Heitsin paanilise pilgu tema pappkasti poole, raputaisn pead ja põgenesin krõbekülma kätte ootama oma rohelist tõlda.

Oli jälle kolmapäev

2007-02-08T11:02:00.000+02:00

Ma elan Tartus.
Eile oli jälle SEE päev. Kolmapäev nimelt.
Teeme sellest igaüks omad järeldused.
Üks võiks näiteks olla see, et ma eile jälle jõin ja käisin otseloomulikult ka ct-s. Üldiselt võib päris kindlalt väita et ma olen siiani veidi purjus ja mõtlen oma eilse õhtu tegude üle järele. Põhiline mõte on - i shouldn't have done that. Kurat, enamus neljapäevade mõte on sarnane. Aga... aga... peab ütlema et 2007 aasta esimene kuu on korda läinud - Uuest Aastast Olen Parem plaan lausa töötab. Siiani. Mis siis et enamus sellest ajast on sess olnud. Mul on endasse usku. Mis siis et ülejäänud tumbu-jumbud kõik irvitavad minu plaani peale. Eks näis mis siis saab kui semester peale hakkab ja kõik paharetid Tartusse tagasi kobivad.
Nii. Damage check. Rahakott oluliselt ei kergenenud - hea. Tegelikult - rahakott on alles - väga hea. Tutvusin jälle igasuguste uute inimestega - paha. Mitte et mul midagi uute tutvuste vastu oleks - mulle väga meeldivad inimesed - mäletaks ka siis neid kui nad mulle jälle kusagil vastu tulevad ja tsau ütlevad. No parim on muidugi kui sinna lisandub lause stiilis " kuidas siis järgmisel hommikul ka oli..." Einoh aitäh ja fuck off tõesti. Palun. Peaks endale vist palkame vaikiva karsklasest kaaslase kes pärast kõike meelde tuletab.
Mis ma veel tegin? Tantsisin mingi mehega kes vist arvas et mu lülisammas käibki sõlme. No tõesti - ega me keerukuju ei mänginud. Või mängisime? No põhiline on see et ma jäin terveks. vist. Note to self - ära mängi võõraste meestega keerukuju. See on siis lahtrisse paha, kuid tänu oma kiirele mõtlemisele ja veel paremale oskusele trügida sain ma ruttu kätte oma jope ja kadusin välja öhe Merili kaitsva tiiva alla.
Ooojaa... Tähe tänav ongi lahe tänav. Siin elab igast veidrikke. Inimesi kes kõnnivad tänaval veriste kirvestega, u 70 aastasi lesbilisi vanamutte kes tänaval suudlevad, veidi hulle inimesi kes üksinda räägivad ja naeravad(ja ma ei räägi seejuures endast), emasid kes unustavad oma lapsevankri(ja lapse) kaltsuka ette tänavale ja kõnnivad enne 5 minutit kui aru saavad et midagi nagu ununes... no eile öösel näitas Tähe tänav jälle oma paremat poolt.
Eile tulen mina peale ct-d ja zavoodi kodu poole. Mitte eriti kaines seisukorras ja kuulan muusikat. Umbes kohas kus Pargi tänav ristub Tähe tänavaga peatub minu kõrval must BMW dziip (kirjutatakse ikka nii?). Mees küsib et kas ma elan kuskil siin lähedal et ta viskab mu ära. Jeesus. Mis ma näen tõepoolest eile sündinud välja? No 16 näen välja küll jah. Pedofiil. Ma ütlesin muidugi et ei. Sõbralik oli see pedofiil. Ikka moosis edasi. Ma ütlesin et elan lähedal et kui tahab siis võib autoga mu kõrval sõita kuni ma koju jõuan. Mõtlesin et jee right sa sõidad ka. Arvasin et läheb minema. Aga näed ei - sõitiski. Ajasime sõbralikult juttu. Ma ütlesin et mu nimi on Maria.
Peale ct-d ja enne pedofiiliga jalutskäiku suutsin ma veel ühe Merili sõbraga ja Meriliga kukkuda kusagil pargis lumme (ma ei saanud lumiseks ega märjaks - jumalikud tunnused) ja hüpata jalakäijate silla peal. Hea et me Zavoodi poole läksime, muidu oleks meil kindlasti tulnud mõni geniaalne idee nagu nt lähme üle kaare või midagi.
Mismõttes?