Vastavad värvikoodid said päevadele antud koos Preili ParaNoid'iga ühel saatuslikul pühapäeva õhtul arenenud huvitava vestluse käigus.
Sinine esmaspäev kulmineerus õhtuse Camapari+apelsinimahlaga ParaNoidi juures ja elava vestlusega elust, ilust, inimestest ja klassivõitlusest. Ei pole vaja muretseda, me kommunistideks pole muutunud. Endiselt: Maha pronkssõdur! Sorry lapsed - NSVL pole enam aktuaalne teema.
Rääkides mitteaktuaalsetest teemadest: kuna UAOP plaan õnnestub väiksemate viperustega siiski päris hästi, siis hakkab see blogi kannatama tõsise põua all. Nimelt on mul plaan harvendada oma kolmapäevi veelgi ja ilmselt ei kohta mind CTs enam kuigi tihti. Kui ma hakkan nüüd kusagilt saama kommentaare nagu oleks(tsitaadi algus) 'üks järjekordne normaalne naine leidnud omale mingi jorsi kes tal midagi teha ei lase'(tsitaadi lõpp) siis see on vale puha. Olen endiselt ja suurepäraselt vaba ja vallaline ning ega mind 'mingi jorsi' arvamused ilmselt eriti ei kõigutakski, kuid ma olen sellisest mustrist ausalt öeldes juba päris tüdinenud. Ma ei kavatse siinkohal öelda, et jätan pidutsemise päris maha, kuna see tunduks lihtsalt ebareaalne, aga ma kavatsen tegeleda rohkem eneseharimis-kasvatuslike tegvustega ning see tähendab, et pean oma hobi - enesehävituslikke tegevusi - piirama.
Aitab sellest normaalne olemisest ja soigumisest nüüd küll.
Me leidsime esmaspäeval kokteili limpsides, et kaubanduskeskuse noored on tekkinud, kuna neil pole midagi paremat teha - enam ei saa Nõukavõimu vastu võidelda ning kuna Eesti on kenasti jalad alla saanud ei saa siin elamise üle ka väga kurta. No viriseda võib ju alati, kuid siiski võiks alati hullem olla. Poliitika üle vaidlemiseks ollakse liiga noored ja seega ei jäägi muud üle kui emotseda ja bitchida selle üle 'kui nõme kõik on' - loomulikult Viru Keskuses või Tartu Kaubamajas (sobib ka muu asutus kus on soe, saab tasuta istuda ja ennast näidata).
Uskumatu aga tõsi - see Campari äratas meis uinunud filosoofid ja ühiskonnakriitikud. Arutlesime poole viieni ja siis võtsin ma takso ning sõitsin koju. Taevapiiril juba sinetas heledam viirg kui ma oma toas ruloo alla tõmbasin ja kujutlesin kuidas ma kella 8sasse praktikumi jõuan.