Anestesioloogia ja intensiivravi praktikum, kolmapäeval, 14 märtsil 12-16 neni
Praktikumijuhendaja: Helmut Seepter, kirurg-õppejõud
Kuna kodukäijad on minu kitli ära viinud või äärmisel juhul mõni üleannetu kratt siis pean ma pidevalt oma kalleid sõbrannasid pommima ja nende kitleid laenama. Kitlil on sel päeval päris oluline roll. Ma ei hakkagi siin raiskama vajalikku ruumi vaid asun kohe meie kalli Helmuti pärlite juurde. Here they are as follows:
Helmut: Pooltel apenditsiidiga(pimesoole põletik) lastel, kes tulevad haiglasse on juba mäda kõhus. Kelle süü see on? EMA!
Olga: Miks ema? Miks mitte isa?
Helmut(üllatunult): Isa käib ju tööl!
------------
Oliver:haigutab
Helmut: TA HAIGUTAB! Tal on verejooks!
-----------
Kristus polnud muud kui habemega mässaja kes löödi maha!
----------
Austa oma elus rakke ja auta oma kirurgi!
---------
Naised harjuvad shampusega väga kergesti.
---------
Kunagi tehti viinaravi nii: näidati mehele viinapudelit ja anti peksa!
---------
Üks pits shampust võib tappa inimesi! Ma olen ise näinud...mitu korda...vähemalt 2.
--------
Haige kargab ühest kohast teise ja röögib.
--------
Rohkelt juua, siis ei teki kivi.
-------
Helmut(mind vaadates): Nii pikk kittel et meesterahvas võib ära surra, eks ole poisid.
-------
Peale selle lasi ta Oliveril näidata kuidas kõnnib günekoloogiline haige ja rääkis pikalt sellest, kuidas tänapäeva naised ei oska mehi hingeliselt siduda. "Mees võib ju igal ajal ära jalutada, jätta teid lapsega üksi ja öleda bye bye baby!"
------
Helmut (Kadrile, enne kui hakkas tema selga paika panema): No ma paluks teil pluusi natuke kergitada ja seelikut natuke allapooel lasta, aga siin on ka meesterahvaid. (vaatas Oliveri poole)
Oliver:Miks te mind vaatate? Mina olen teda varem ka paljalt näinud.
Kadri(punastades pahaselt): OLIVER!
-----
Thursday, 29 March 2007
Saturday, 24 March 2007
Sinine esmaspäev
Vastavad värvikoodid said päevadele antud koos Preili ParaNoid'iga ühel saatuslikul pühapäeva õhtul arenenud huvitava vestluse käigus.
Sinine esmaspäev kulmineerus õhtuse Camapari+apelsinimahlaga ParaNoidi juures ja elava vestlusega elust, ilust, inimestest ja klassivõitlusest. Ei pole vaja muretseda, me kommunistideks pole muutunud. Endiselt: Maha pronkssõdur! Sorry lapsed - NSVL pole enam aktuaalne teema.
Rääkides mitteaktuaalsetest teemadest: kuna UAOP plaan õnnestub väiksemate viperustega siiski päris hästi, siis hakkab see blogi kannatama tõsise põua all. Nimelt on mul plaan harvendada oma kolmapäevi veelgi ja ilmselt ei kohta mind CTs enam kuigi tihti. Kui ma hakkan nüüd kusagilt saama kommentaare nagu oleks(tsitaadi algus) 'üks järjekordne normaalne naine leidnud omale mingi jorsi kes tal midagi teha ei lase'(tsitaadi lõpp) siis see on vale puha. Olen endiselt ja suurepäraselt vaba ja vallaline ning ega mind 'mingi jorsi' arvamused ilmselt eriti ei kõigutakski, kuid ma olen sellisest mustrist ausalt öeldes juba päris tüdinenud. Ma ei kavatse siinkohal öelda, et jätan pidutsemise päris maha, kuna see tunduks lihtsalt ebareaalne, aga ma kavatsen tegeleda rohkem eneseharimis-kasvatuslike tegvustega ning see tähendab, et pean oma hobi - enesehävituslikke tegevusi - piirama.
Aitab sellest normaalne olemisest ja soigumisest nüüd küll.
Me leidsime esmaspäeval kokteili limpsides, et kaubanduskeskuse noored on tekkinud, kuna neil pole midagi paremat teha - enam ei saa Nõukavõimu vastu võidelda ning kuna Eesti on kenasti jalad alla saanud ei saa siin elamise üle ka väga kurta. No viriseda võib ju alati, kuid siiski võiks alati hullem olla. Poliitika üle vaidlemiseks ollakse liiga noored ja seega ei jäägi muud üle kui emotseda ja bitchida selle üle 'kui nõme kõik on' - loomulikult Viru Keskuses või Tartu Kaubamajas (sobib ka muu asutus kus on soe, saab tasuta istuda ja ennast näidata).
Uskumatu aga tõsi - see Campari äratas meis uinunud filosoofid ja ühiskonnakriitikud. Arutlesime poole viieni ja siis võtsin ma takso ning sõitsin koju. Taevapiiril juba sinetas heledam viirg kui ma oma toas ruloo alla tõmbasin ja kujutlesin kuidas ma kella 8sasse praktikumi jõuan.
Sinine esmaspäev kulmineerus õhtuse Camapari+apelsinimahlaga ParaNoidi juures ja elava vestlusega elust, ilust, inimestest ja klassivõitlusest. Ei pole vaja muretseda, me kommunistideks pole muutunud. Endiselt: Maha pronkssõdur! Sorry lapsed - NSVL pole enam aktuaalne teema.
Rääkides mitteaktuaalsetest teemadest: kuna UAOP plaan õnnestub väiksemate viperustega siiski päris hästi, siis hakkab see blogi kannatama tõsise põua all. Nimelt on mul plaan harvendada oma kolmapäevi veelgi ja ilmselt ei kohta mind CTs enam kuigi tihti. Kui ma hakkan nüüd kusagilt saama kommentaare nagu oleks(tsitaadi algus) 'üks järjekordne normaalne naine leidnud omale mingi jorsi kes tal midagi teha ei lase'(tsitaadi lõpp) siis see on vale puha. Olen endiselt ja suurepäraselt vaba ja vallaline ning ega mind 'mingi jorsi' arvamused ilmselt eriti ei kõigutakski, kuid ma olen sellisest mustrist ausalt öeldes juba päris tüdinenud. Ma ei kavatse siinkohal öelda, et jätan pidutsemise päris maha, kuna see tunduks lihtsalt ebareaalne, aga ma kavatsen tegeleda rohkem eneseharimis-kasvatuslike tegvustega ning see tähendab, et pean oma hobi - enesehävituslikke tegevusi - piirama.
Aitab sellest normaalne olemisest ja soigumisest nüüd küll.
Me leidsime esmaspäeval kokteili limpsides, et kaubanduskeskuse noored on tekkinud, kuna neil pole midagi paremat teha - enam ei saa Nõukavõimu vastu võidelda ning kuna Eesti on kenasti jalad alla saanud ei saa siin elamise üle ka väga kurta. No viriseda võib ju alati, kuid siiski võiks alati hullem olla. Poliitika üle vaidlemiseks ollakse liiga noored ja seega ei jäägi muud üle kui emotseda ja bitchida selle üle 'kui nõme kõik on' - loomulikult Viru Keskuses või Tartu Kaubamajas (sobib ka muu asutus kus on soe, saab tasuta istuda ja ennast näidata).
Uskumatu aga tõsi - see Campari äratas meis uinunud filosoofid ja ühiskonnakriitikud. Arutlesime poole viieni ja siis võtsin ma takso ning sõitsin koju. Taevapiiril juba sinetas heledam viirg kui ma oma toas ruloo alla tõmbasin ja kujutlesin kuidas ma kella 8sasse praktikumi jõuan.
Monday, 12 March 2007
Klassijuhataja Proua Mets ehk kuidas Flipper laupäeval klassijuhataja juures käis
Laupäev oli võrdlemisi normaalne päev kuigi ma käisin koolis. Ei ma ei ajanud päevasid sassi. Ei ma ei joonud eelmisel õhtul ohjeldamatult. Palun mitte teha igasuguseid oletusi minu kainuseastme kohta ja ma tegelikult ka ei tahaks sellest pikemalt rääkida. Peale selle et: PRIIT EELMÄE(füsioteraapia programmijuht) POLE MINU LEMMIKINIMENE, ei taha ma mitte kui midagi öelda.
Tol päeval millalgi käisin ma koosolekul ning Gruusia Saatkonnas suppi söömas M.K-ga kellel oli tuumapohmell. Ta tellis irvitavalt ettekandjalt seljanka ja Borjomi, mis kokkuvõttes tegid tema enesetunde nii heaks, et ta võis edasi liikuda Place'i õlut jooma. Mina temaga siiski ei ühinenud ja plaanisisn veeta vaikse õhtu kodus... märka sõna plaanisin.
GN tuli üle pika aja minu juurde ja asutas end kohe Joe Blacki vaatama, samal ajal kui minul polnud tunnet, et ma tahaksin vaadata romantilist sidrunifilmi. Sidrunifilm ehk Missioon: PisarSilmastVäljaFilm. Kuna ma ei nuta siis pole see eriline maiuspala.
Tegelikult teadvustas laupäev end täisväärtusliku ja huvitava päevana alles õhtul kui GNi telefon hakkas vilistama (jah tal on selline äärmiselt nilbe helin, ei tea mis ta sellega taotleb - ehk tahad sa sellest rääkida?). Helistajaks oli Flipper, kes oli, nagu kord ja kohus - maani täis. GNi sõnade kohaselt olid tema esimesteks lauseteks: "Ma olen nii purjus. Ma juba oksendasin ka natuke."
Lühikesest kõnest ilmnes nimelt, et Flipper on kusagil Vikerkaare tänaval (usin tehnokratt nagu ma olen läksin kohe muidugi netist uurima kas selline tänav ka Tartu linnas eksisteerib. Oli olemas.) ja tuleb oma endise klassijuhataja juurest Belõi Aisti joomast. Olgu märgitud, et pealkirjas toodud nimi Mets pole siiski selle kõnealuse klassijuhataja pärisnimi vaid on laenatud Skriimsilma laulust.
Peale paari mürgisemat sõna eelnimetatud joogi kohta teatas Flipper rahulolevalt, et tema, palun väga, läheb nüüd Zavoodi. Üksik maani täis tütarlaps hõivataks Zavoodis kiiremini kui vaba istekoht pensionäre täis bussis, niisiis pakkusin ma välja, et ka mina ja GN läheksime Zavoodi. Ma tean juba, mida te kõik noliferid mõtlete kui te seda loete ja lõpetage see mõte palun kohe ära. Ei ma ei otsinud põhjust et jooma hakata. Ei. Ei. Ei. Nüüd sai 3 korda ei, nagu muinasjutus. Kindel värk.
Jätkates nüüd lõppude lõpuks sealt, kus mu uitav mõttelõng peatus. GN oli suutnud telefoni kõlari peale lülitada, nii et me saime mõlemad nautida Flipperi purjus leelotamist teisepoolt telefonilaineid. Äärmiselt võluv tütarlaps ei tundnud minu häält telefonis ära ja vastas umbes midagi sellist: "Appi. Kes sa oled? Sa oled ju Tulnukas!"
GN: "Katriin, t*ra, debiil! Need oleme mina ja Triin."
Flipper: "Jaaa. mUidugi Musiiiid! Tulge muidugi Zavoodi!"
Nagu näha mõistis preili V asju täpselt nii nagu temale parajasti sobiv tundus.
Kõik see toimus väga kõrgetel nootidel vibreerides. Ma arvan, et peale seda kogemust on mu kuulmisfunktisoon oluliselt kahanenud.
Millalgi suutis Flipper siiski uuesti ära eksida ja jõuda Hurda tänavale, kuid kuna ta ei näinud maja numbrit siis ta pidi ikka väääääga lähedale minema sellele majale. Kui ma olin kontrollinud, et Flipperi eksimatu vaist teda tõepoolest viib eksimatult Zavoodi poole siis saime me juba pahandada, et me pole tulema haknaud, sest tütarlaps ise kõndis nii (ja ta ütles seda ka telefonis korduvalt): "Samm-samm-samm-samm. Vat just nii kiiresti kõnningi - samm-samm-samm-samm. Kas te tulete juba? Samm.samm.Samm.samm...."
Me arutasime GNiga isegi seda, et peaks laskma F-il end kusagil mujal - nt Maailmas või Sviidis oodata, kuid me jõudsime järeldusele, et teda lihtsalt ei lastaks sinna sisse. Vat just nii purjus oli meie Flipper.
Polnud midagi teha - tuli minna Zavoodi. Kui Zavood on muidu veideikene kole koht siis laupäeva õhtul seal kainena olla pole midagi võrreldavat. Masendav kuubis, eriti kui Flipper oli piisavalt purjus et virutada rusikaga lauale nii, et meie pelmeenitaldrik, kastmekausike ja pelmenkud ise kõrgele lendusid(kuid siiski õnneks oma õigetele kohtadele tagasi maandusid). Me otsustasime oodata ära F-i noormehe, kes teda siis koju talutaks. Kahjuks oli too samuti trallitamisehoos kusagil Chinatownis ja nii polnud meil muud teha kui Zavoodis istuda. Õnneks ühinesid meie mitte-eriti-purjus-seltskonnaga Pipsu ja Berit ja Karl ja... oioi no ühesõnaga kokkuvõtteks, et nii ma siis eismese Kulla võtsingi. Õhtu jooksul jõudis läbi astuda ka Merili kes oli umbes sama purjus kui Flipper. Nad olid nimelt koos klassijuhataja juures käinud.
Vabandust ma tahan seda öelda: Mina olen normaalne ja mu sõbrad on ka normaalsed.
Koolist ka veidi. Täitsa lõbus oli:
----
Kõik juhtmed mis postoperatiivsel patsiendil küljes on on vajalikud - las nad jäävad sinna.
----
Haiglas infektsiooni saada pole keeruline - keeruline on seda pärast ravida.
----
Ega me ülejäänud oleme ka normaalsed. Kui lektor rääkis kopsupatsientde tarvis konstrueeritud mängust, kus mehikese edasiliikumiseks mäest üles ja alla peavad patsiendid voolikust sisse puhuma ning võrdles seda Super Marioga siis tuli minu suust tahtmatult: Aaa.. Blow Mario.
----
Koomapatsient=Koomik
----
Öösel Zavoodist kodu poole jalutades oli muidu suurepärane ja mõnus ööilm asendunud jubeda tiheda lörtsisajuga. Möödudes Barclay pargist meenus mulle, päevasemal ajal sealt koos M.K-ga möödudes kohtusin 4 väga huvitava noormehega, kes jõid Gini, olid ilsmelt suhteliselt unustuse-laadses seisundis ja karjusid üksteist tagaajades: "Kuradi Vitupea! Tule tagasi raisk!" Kohe uhke tunne tuli peale vaadates neid üksteist taga ajades.
Welcome to Estonia, ma pole turist ma elan siin!
Tol päeval millalgi käisin ma koosolekul ning Gruusia Saatkonnas suppi söömas M.K-ga kellel oli tuumapohmell. Ta tellis irvitavalt ettekandjalt seljanka ja Borjomi, mis kokkuvõttes tegid tema enesetunde nii heaks, et ta võis edasi liikuda Place'i õlut jooma. Mina temaga siiski ei ühinenud ja plaanisisn veeta vaikse õhtu kodus... märka sõna plaanisin.
GN tuli üle pika aja minu juurde ja asutas end kohe Joe Blacki vaatama, samal ajal kui minul polnud tunnet, et ma tahaksin vaadata romantilist sidrunifilmi. Sidrunifilm ehk Missioon: PisarSilmastVäljaFilm. Kuna ma ei nuta siis pole see eriline maiuspala.
Tegelikult teadvustas laupäev end täisväärtusliku ja huvitava päevana alles õhtul kui GNi telefon hakkas vilistama (jah tal on selline äärmiselt nilbe helin, ei tea mis ta sellega taotleb - ehk tahad sa sellest rääkida?). Helistajaks oli Flipper, kes oli, nagu kord ja kohus - maani täis. GNi sõnade kohaselt olid tema esimesteks lauseteks: "Ma olen nii purjus. Ma juba oksendasin ka natuke."
Lühikesest kõnest ilmnes nimelt, et Flipper on kusagil Vikerkaare tänaval (usin tehnokratt nagu ma olen läksin kohe muidugi netist uurima kas selline tänav ka Tartu linnas eksisteerib. Oli olemas.) ja tuleb oma endise klassijuhataja juurest Belõi Aisti joomast. Olgu märgitud, et pealkirjas toodud nimi Mets pole siiski selle kõnealuse klassijuhataja pärisnimi vaid on laenatud Skriimsilma laulust.
Peale paari mürgisemat sõna eelnimetatud joogi kohta teatas Flipper rahulolevalt, et tema, palun väga, läheb nüüd Zavoodi. Üksik maani täis tütarlaps hõivataks Zavoodis kiiremini kui vaba istekoht pensionäre täis bussis, niisiis pakkusin ma välja, et ka mina ja GN läheksime Zavoodi. Ma tean juba, mida te kõik noliferid mõtlete kui te seda loete ja lõpetage see mõte palun kohe ära. Ei ma ei otsinud põhjust et jooma hakata. Ei. Ei. Ei. Nüüd sai 3 korda ei, nagu muinasjutus. Kindel värk.
Jätkates nüüd lõppude lõpuks sealt, kus mu uitav mõttelõng peatus. GN oli suutnud telefoni kõlari peale lülitada, nii et me saime mõlemad nautida Flipperi purjus leelotamist teisepoolt telefonilaineid. Äärmiselt võluv tütarlaps ei tundnud minu häält telefonis ära ja vastas umbes midagi sellist: "Appi. Kes sa oled? Sa oled ju Tulnukas!"
GN: "Katriin, t*ra, debiil! Need oleme mina ja Triin."
Flipper: "Jaaa. mUidugi Musiiiid! Tulge muidugi Zavoodi!"
Nagu näha mõistis preili V asju täpselt nii nagu temale parajasti sobiv tundus.
Kõik see toimus väga kõrgetel nootidel vibreerides. Ma arvan, et peale seda kogemust on mu kuulmisfunktisoon oluliselt kahanenud.
Millalgi suutis Flipper siiski uuesti ära eksida ja jõuda Hurda tänavale, kuid kuna ta ei näinud maja numbrit siis ta pidi ikka väääääga lähedale minema sellele majale. Kui ma olin kontrollinud, et Flipperi eksimatu vaist teda tõepoolest viib eksimatult Zavoodi poole siis saime me juba pahandada, et me pole tulema haknaud, sest tütarlaps ise kõndis nii (ja ta ütles seda ka telefonis korduvalt): "Samm-samm-samm-samm. Vat just nii kiiresti kõnningi - samm-samm-samm-samm. Kas te tulete juba? Samm.samm.Samm.samm...."
Me arutasime GNiga isegi seda, et peaks laskma F-il end kusagil mujal - nt Maailmas või Sviidis oodata, kuid me jõudsime järeldusele, et teda lihtsalt ei lastaks sinna sisse. Vat just nii purjus oli meie Flipper.
Polnud midagi teha - tuli minna Zavoodi. Kui Zavood on muidu veideikene kole koht siis laupäeva õhtul seal kainena olla pole midagi võrreldavat. Masendav kuubis, eriti kui Flipper oli piisavalt purjus et virutada rusikaga lauale nii, et meie pelmeenitaldrik, kastmekausike ja pelmenkud ise kõrgele lendusid(kuid siiski õnneks oma õigetele kohtadele tagasi maandusid). Me otsustasime oodata ära F-i noormehe, kes teda siis koju talutaks. Kahjuks oli too samuti trallitamisehoos kusagil Chinatownis ja nii polnud meil muud teha kui Zavoodis istuda. Õnneks ühinesid meie mitte-eriti-purjus-seltskonnaga Pipsu ja Berit ja Karl ja... oioi no ühesõnaga kokkuvõtteks, et nii ma siis eismese Kulla võtsingi. Õhtu jooksul jõudis läbi astuda ka Merili kes oli umbes sama purjus kui Flipper. Nad olid nimelt koos klassijuhataja juures käinud.
Vabandust ma tahan seda öelda: Mina olen normaalne ja mu sõbrad on ka normaalsed.
Koolist ka veidi. Täitsa lõbus oli:
----
Kõik juhtmed mis postoperatiivsel patsiendil küljes on on vajalikud - las nad jäävad sinna.
----
Haiglas infektsiooni saada pole keeruline - keeruline on seda pärast ravida.
----
Ega me ülejäänud oleme ka normaalsed. Kui lektor rääkis kopsupatsientde tarvis konstrueeritud mängust, kus mehikese edasiliikumiseks mäest üles ja alla peavad patsiendid voolikust sisse puhuma ning võrdles seda Super Marioga siis tuli minu suust tahtmatult: Aaa.. Blow Mario.
----
Koomapatsient=Koomik
----
Öösel Zavoodist kodu poole jalutades oli muidu suurepärane ja mõnus ööilm asendunud jubeda tiheda lörtsisajuga. Möödudes Barclay pargist meenus mulle, päevasemal ajal sealt koos M.K-ga möödudes kohtusin 4 väga huvitava noormehega, kes jõid Gini, olid ilsmelt suhteliselt unustuse-laadses seisundis ja karjusid üksteist tagaajades: "Kuradi Vitupea! Tule tagasi raisk!" Kohe uhke tunne tuli peale vaadates neid üksteist taga ajades.
Welcome to Estonia, ma pole turist ma elan siin!
Superpipar in action!
Aa...
Mu vanale ajule meenus et ma kohtusin CTs viimane kolmapäev ka keerukuju-mehega. Kui sõnapaar keerukuju-mees ei tule kuidagi tuttav ette siis skrolli lõbusalt allapoole ja vaata paar nädalat tagasi, kus ta oma debüüdi tegi. Lühikokkuvõte oleks siiski selline, et ma nõustusin selle noormehega tantsima ja kui me läksime riideid võtma siis ta vaeseke arvaski et nüüd on jackpot käes, aga Miss Superpipar nagu ma olen, haarasin oma jope ja kadusin välja Merili & Gängi juurde.
Seekord ma ütlesin talle et: "Ma mäletan sind kusagilt." Keerukuju-mees vaatas mind hapu näoga ja ütles , et ta mäletab mind ka. No sorry, see et ma temaga tantsisin ei tähenda kohe, et ma pean temaga koju tangotama minema. Pole minu stiil.
Mu vanale ajule meenus et ma kohtusin CTs viimane kolmapäev ka keerukuju-mehega. Kui sõnapaar keerukuju-mees ei tule kuidagi tuttav ette siis skrolli lõbusalt allapoole ja vaata paar nädalat tagasi, kus ta oma debüüdi tegi. Lühikokkuvõte oleks siiski selline, et ma nõustusin selle noormehega tantsima ja kui me läksime riideid võtma siis ta vaeseke arvaski et nüüd on jackpot käes, aga Miss Superpipar nagu ma olen, haarasin oma jope ja kadusin välja Merili & Gängi juurde.
Seekord ma ütlesin talle et: "Ma mäletan sind kusagilt." Keerukuju-mees vaatas mind hapu näoga ja ütles , et ta mäletab mind ka. No sorry, see et ma temaga tantsisin ei tähenda kohe, et ma pean temaga koju tangotama minema. Pole minu stiil.
Sunday, 11 March 2007
Sada vakka tangusoola ehk naistepäev tartu moodi
Koidab Neljapäev. Ärkan. Kohvi.
Esimene vaatus
kus
Paneme puzzle kokku, kontakteerume, et küsida kuidas on tervis ja teeme Päevaplaani
Mõned tsitaadid hommikust:
K:Ma ju jõin eile ainult õlut..
Mina: Ma ei näinud sind kordagi õlut joomas..
A.O: No oled sa elus? Kus sa oled?
Mina: Jaa. Minuga on kõik kodus korras.
A.O: Sisehaigustesse tuled?
Mina: EI!
Mina: Miks te tema juurde läksite? Te pidite ju Zavoodi minema?
K.N: Ma ei tea. Üks hetk olime seal. Ta oli nii purjus et pani ainult sõnu ritta. Lauseid neist ei moodustunud.
Mina(rõõmsalt telefoni): No Tere hommmikust! Kuidas läheb!
M (sosistades): Tasa! MA MAgan!
Mina: Kollanokad on! Vaata telekat.
M(sositades): Aiii... valus... Ma magan. (paneb telefoni ära)
K: Mis see on?
Mina: Sinu raha.
K: Kust ma selle sain?
Mina: Taskust?
TK:Kus mu pangakaart on?
KN: Masin sõi selle ära.
TK: Mis masin?
KN: Rimi masin.
TK:Aaa. Miks sa mulle kell 7 helisatsid?
KN: Sa pidid ju praktikumi minema.
TK:(oigab natuke aega)Ok.Lähen tööle nüüd. Töökaaslane just helistas
Päevaplaan:
1. Vedeleme
2. Paneme riidesse.
3. Jalutame Place'i ja vaatame kuidas Pasteet on ikka purjus.
4. Sööme
5.Lähme koju tagasi.
6. Vedeleme
7. Mina käin ühes kohas.
See oli KNi plaan, mis töötas suurepäraselt. TK oli veidi enne 13 päeval ikka veel väga õndsalt purjus, naeratas meile ja tunnistas puhtsüdamlikult, et ei mäleta eelnevast õhtust suurt midagi. See siis tähendab mäluauku umbes kella kahetestkümnest kuni poole viieni. Päevapraeks oli kala millegagi, kuid hommikul oli TK tahvli peale kirjutanud kanafilee.
Mina tundsin, kuidas kurk jälle valutas ja köhisin nagu kopsuhaiglast põgenenu, kes on karvapalli kurku tõmmanud. KNil oli lihtsalt veidi paha olla, niisiis me sõime ja läksime koju tagasi. Ega ma päris terve vist veel polnud ka, sest peale pikka ja tulist vaidlust, mille käigus me ei suutnud ikkagi otsustada kumba vaadata - Knight Riderit või MacGyverit - jäin ma lihtsalt magama ja ärkasin umbes 18.3o, kuigi ma oleksin pidanud juba kell 18 olema ühes kohas. Oi jah.
Teine Vaatus
kus
me teeme Õhtuplaani ja viime selle täide.
Õhtu plaan oli päeva omast märgatavalt vähem keerukas ja sisaldas vaid üht punkti: lähme välja. KN oli Tartu biiti uskumatult kiiresti mõistma hakanud ja oli isegi eestvedajaks meie väljamineku plaanile, kuna mina olen üllatavalt kiiresti elanud sisse UAOP plaani, mis tunnustab vaid kolmapäeva ainsa adekvaatse alkohoolsete beveratuuride tarbimise päevana. Mul ei jäänud ju muud üle kui minna ka neljapäeval välja kuna KN nii tahtis ja pealekauba oli ju naistepäev ning see läheb UAOPs märgitud erilise sündmuse alla, mille puhul võib mitu korda nädalas pidutseda.
Mõeldud-tehtud. Seadsime sammud AO ja Märatseva Jänkukese palee poole aadressil Narva 25 et kohutda oma hea sõbra Captain Silveri jääkidega. Preili Ogaralt viskas mulle aknast võtme ja me saime teha nägu nagu 'see on mu koduma, ma elan siin'. Ka SeksikaSärgiSilja (Silja laenas KV seksikat roosat särki ja sündis seksika särgi silja) oli kohal, kuna ta oma kodus ööbida ei saanud, kuid puudusid ülejäänud tegelinskid eelmisest õhtust. Merili siiski veidi kompenseeris oma puudumist helistades mulle kui ta ajaloolaste peolt koju kõndis ning pihtis, et oli joonud pudeli veini.
CTs oli Kuldmuna 2007 afterparty ja Naistepäeva pidu. Sisse astudes oli tunne nagu oleks sattunud Põlvasse Retro Groovile - kedagi ei tundnud. 2 Pasteedi töökaaslast tundsin ära, ülejäänud olid võõras kamp. Uskumatu, aga tõsi - CT oli avanud ka teise korruse. Peale seda kui olime seisnud uskumatult vihased 15 minutit garderoobisabas koos kurjade keskea poole tüürivate daamidega, kes viitasid meile telefonikõnes kui ' mingitele nõmedatele mimmidele, kes tahavad sisse minna'(mis siis et me olime sabas enne neid), leidsime, et mõte veeta mõned rahulikud minutid teise korruse nahkdiivanitel lösutades on äärmiselt kiiduväärt.
Vale mõte! Ma ei saa enam uhkustada, et mind pole kunagi tabanud kaamerasilm üheski klubis ,kus ma olen pidutsenud. Olgu, mind on ka varem tabatud, kuid ma pole eriline kaamerafänn, seega olen ma alati suutnud veenda fotograafi loobuma neist ülesvõtetest minust. Milleks palun väga pean ma olema kusagil portaalis üles riputatud? Seekord ma ei märganud seda tulemas. Minu masendav suutmatus seda rünnakut pareerida ripub üleval portaalis weekend http://www.weekend.ee/?gid=741#&pid=48410
Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb.
Tol õhtul leidis aset veel mitu kurioosumit.
Esiteks. Kui ootasime KNiga TKd kes pidi ka ikka klubisse jõudma, siis pani keegi mulle selja tagant käed õlgadele. Ma siis oletasin et ongi TK ja tahtsin juba küsida, kuhu ta ometi nii kauaks jäi, kuid vastu vaatas mulle hoopis keegi võõras. Mu pilk eksles tagasi KNi näole. "Kas ma tunnen teda?" KN raputas pead. "Kas ma tunnen sind?" Selle peale lasi noormees mu õlad lahti ja vestles meiega mõned minutid, lahkudes lõpuks siiski, kui ta sai aru, et meid siiski ilmselt ära sebida ei õnnestu.
Teiseks. TK tol õhtul klubisse ei jõudnudki, kuid korralike tütarlastena me olime ju lubanud teada anda kui me hakkame kodu poole minema. TK, kes tegi Nele juures süüa, arvas et me võiks ka 'korraks' sinna tulla. Ma ei ole kindel kas Nele tol õhtul üldse meie kohalolekut registreeris, kuid istusime kella 6ni Pasteedi ja Nele noormehega ning jõime Casinot+Colat. Kui TK otsustas end elutoas beanbagile kerra tõmmata siis võtsime ta siiski kaasa ning kõndisime läbi Tartu märgade tänavate Karlova poole, kuna üllatus üllatus, ükski taksofirma ei tahtnud meille Pasteedi kõne peale taksot saata. Oh well. I wonder why?
Tähe ning Väike-Tähe nurga peal hakkas meie väike sõber jonnima ning teatas, et tema edasi ei kõnni, mis siis et koju oleks max 10 minutit olnud. Rivaal siiski saatis meile takso ning sellega lõppes ka meie varahommikune rännak läbi vihmamärja Karlova. Mina kui kõige adekvaasem kambaliige sain au istuda taksojuhi kõrvale ja öelda talle mõlemad aadressid. Kaalutlesin, kas alustada vestlust, kuna tavaliselt see taksojuhtidele meeldib kui paar sõna poetada. Otsutasin seda siiski mitte teha, sest mulle tundus, et kui ma tema poole hingan võib ka tema purju jääda.
Red: [to Hyde and Fez] You morons just hung a vacancy sign on your asses and my foot's looking for a room!
(That 70s Show)
Esimene vaatus
kus
Paneme puzzle kokku, kontakteerume, et küsida kuidas on tervis ja teeme Päevaplaani
Mõned tsitaadid hommikust:
K:Ma ju jõin eile ainult õlut..
Mina: Ma ei näinud sind kordagi õlut joomas..
A.O: No oled sa elus? Kus sa oled?
Mina: Jaa. Minuga on kõik kodus korras.
A.O: Sisehaigustesse tuled?
Mina: EI!
Mina: Miks te tema juurde läksite? Te pidite ju Zavoodi minema?
K.N: Ma ei tea. Üks hetk olime seal. Ta oli nii purjus et pani ainult sõnu ritta. Lauseid neist ei moodustunud.
Mina(rõõmsalt telefoni): No Tere hommmikust! Kuidas läheb!
M (sosistades): Tasa! MA MAgan!
Mina: Kollanokad on! Vaata telekat.
M(sositades): Aiii... valus... Ma magan. (paneb telefoni ära)
K: Mis see on?
Mina: Sinu raha.
K: Kust ma selle sain?
Mina: Taskust?
TK:Kus mu pangakaart on?
KN: Masin sõi selle ära.
TK: Mis masin?
KN: Rimi masin.
TK:Aaa. Miks sa mulle kell 7 helisatsid?
KN: Sa pidid ju praktikumi minema.
TK:(oigab natuke aega)Ok.Lähen tööle nüüd. Töökaaslane just helistas
Päevaplaan:
1. Vedeleme
2. Paneme riidesse.
3. Jalutame Place'i ja vaatame kuidas Pasteet on ikka purjus.
4. Sööme
5.Lähme koju tagasi.
6. Vedeleme
7. Mina käin ühes kohas.
See oli KNi plaan, mis töötas suurepäraselt. TK oli veidi enne 13 päeval ikka veel väga õndsalt purjus, naeratas meile ja tunnistas puhtsüdamlikult, et ei mäleta eelnevast õhtust suurt midagi. See siis tähendab mäluauku umbes kella kahetestkümnest kuni poole viieni. Päevapraeks oli kala millegagi, kuid hommikul oli TK tahvli peale kirjutanud kanafilee.
Mina tundsin, kuidas kurk jälle valutas ja köhisin nagu kopsuhaiglast põgenenu, kes on karvapalli kurku tõmmanud. KNil oli lihtsalt veidi paha olla, niisiis me sõime ja läksime koju tagasi. Ega ma päris terve vist veel polnud ka, sest peale pikka ja tulist vaidlust, mille käigus me ei suutnud ikkagi otsustada kumba vaadata - Knight Riderit või MacGyverit - jäin ma lihtsalt magama ja ärkasin umbes 18.3o, kuigi ma oleksin pidanud juba kell 18 olema ühes kohas. Oi jah.
Teine Vaatus
kus
me teeme Õhtuplaani ja viime selle täide.
Õhtu plaan oli päeva omast märgatavalt vähem keerukas ja sisaldas vaid üht punkti: lähme välja. KN oli Tartu biiti uskumatult kiiresti mõistma hakanud ja oli isegi eestvedajaks meie väljamineku plaanile, kuna mina olen üllatavalt kiiresti elanud sisse UAOP plaani, mis tunnustab vaid kolmapäeva ainsa adekvaatse alkohoolsete beveratuuride tarbimise päevana. Mul ei jäänud ju muud üle kui minna ka neljapäeval välja kuna KN nii tahtis ja pealekauba oli ju naistepäev ning see läheb UAOPs märgitud erilise sündmuse alla, mille puhul võib mitu korda nädalas pidutseda.
Mõeldud-tehtud. Seadsime sammud AO ja Märatseva Jänkukese palee poole aadressil Narva 25 et kohutda oma hea sõbra Captain Silveri jääkidega. Preili Ogaralt viskas mulle aknast võtme ja me saime teha nägu nagu 'see on mu koduma, ma elan siin'. Ka SeksikaSärgiSilja (Silja laenas KV seksikat roosat särki ja sündis seksika särgi silja) oli kohal, kuna ta oma kodus ööbida ei saanud, kuid puudusid ülejäänud tegelinskid eelmisest õhtust. Merili siiski veidi kompenseeris oma puudumist helistades mulle kui ta ajaloolaste peolt koju kõndis ning pihtis, et oli joonud pudeli veini.
CTs oli Kuldmuna 2007 afterparty ja Naistepäeva pidu. Sisse astudes oli tunne nagu oleks sattunud Põlvasse Retro Groovile - kedagi ei tundnud. 2 Pasteedi töökaaslast tundsin ära, ülejäänud olid võõras kamp. Uskumatu, aga tõsi - CT oli avanud ka teise korruse. Peale seda kui olime seisnud uskumatult vihased 15 minutit garderoobisabas koos kurjade keskea poole tüürivate daamidega, kes viitasid meile telefonikõnes kui ' mingitele nõmedatele mimmidele, kes tahavad sisse minna'(mis siis et me olime sabas enne neid), leidsime, et mõte veeta mõned rahulikud minutid teise korruse nahkdiivanitel lösutades on äärmiselt kiiduväärt.
Vale mõte! Ma ei saa enam uhkustada, et mind pole kunagi tabanud kaamerasilm üheski klubis ,kus ma olen pidutsenud. Olgu, mind on ka varem tabatud, kuid ma pole eriline kaamerafänn, seega olen ma alati suutnud veenda fotograafi loobuma neist ülesvõtetest minust. Milleks palun väga pean ma olema kusagil portaalis üles riputatud? Seekord ma ei märganud seda tulemas. Minu masendav suutmatus seda rünnakut pareerida ripub üleval portaalis weekend http://www.weekend.ee/?gid=741#&pid=48410
Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb.
Tol õhtul leidis aset veel mitu kurioosumit.
Esiteks. Kui ootasime KNiga TKd kes pidi ka ikka klubisse jõudma, siis pani keegi mulle selja tagant käed õlgadele. Ma siis oletasin et ongi TK ja tahtsin juba küsida, kuhu ta ometi nii kauaks jäi, kuid vastu vaatas mulle hoopis keegi võõras. Mu pilk eksles tagasi KNi näole. "Kas ma tunnen teda?" KN raputas pead. "Kas ma tunnen sind?" Selle peale lasi noormees mu õlad lahti ja vestles meiega mõned minutid, lahkudes lõpuks siiski, kui ta sai aru, et meid siiski ilmselt ära sebida ei õnnestu.
Teiseks. TK tol õhtul klubisse ei jõudnudki, kuid korralike tütarlastena me olime ju lubanud teada anda kui me hakkame kodu poole minema. TK, kes tegi Nele juures süüa, arvas et me võiks ka 'korraks' sinna tulla. Ma ei ole kindel kas Nele tol õhtul üldse meie kohalolekut registreeris, kuid istusime kella 6ni Pasteedi ja Nele noormehega ning jõime Casinot+Colat. Kui TK otsustas end elutoas beanbagile kerra tõmmata siis võtsime ta siiski kaasa ning kõndisime läbi Tartu märgade tänavate Karlova poole, kuna üllatus üllatus, ükski taksofirma ei tahtnud meille Pasteedi kõne peale taksot saata. Oh well. I wonder why?
Tähe ning Väike-Tähe nurga peal hakkas meie väike sõber jonnima ning teatas, et tema edasi ei kõnni, mis siis et koju oleks max 10 minutit olnud. Rivaal siiski saatis meile takso ning sellega lõppes ka meie varahommikune rännak läbi vihmamärja Karlova. Mina kui kõige adekvaasem kambaliige sain au istuda taksojuhi kõrvale ja öelda talle mõlemad aadressid. Kaalutlesin, kas alustada vestlust, kuna tavaliselt see taksojuhtidele meeldib kui paar sõna poetada. Otsutasin seda siiski mitte teha, sest mulle tundus, et kui ma tema poole hingan võib ka tema purju jääda.
Red: [to Hyde and Fez] You morons just hung a vacancy sign on your asses and my foot's looking for a room!
(That 70s Show)
Saturday, 10 March 2007
TseeTeesse läheb igamees... kolmapäeval
Huuhuu kolmapäev oli, teate jah? Ma tegelikult arvasin et ma hoidun sel kolmapäeval kõigest tavalisest kolmapäva aktiviteetidest - aga näedsa võta näpust kooliasjadega ilusti valmis ja KN tuli Tartusse mulle külla ka veel ja mida me jälle tegime? Maandusime loomulikult seal kus alati. Kus on siinkohal ebavajalik küsimus.
Kuna KN on minu ja TK ühine sõber siis otsustasin tema tulekust informeerida ka TK-d, kes teatas et ta tuleb klubisse küll, aga 'ta eriti ei joo'.TK ja eriti ei joo? No olgu pealegi. See on alanud - hell is freezing over. Otsustasin TK täiesti ebavajalikke kommentaare ignoreerida, kuna need tundusid täiesti uskumatute teoreemidena, mis vajasid veel tõestamist. Tegelikult istusime me sel hetkel kui Pasteet sellist laimu levitas Ameerika filmi loengus koos MM-iga. Nüüdest saab MM tuntuks kui M&M ja ta ise teab ka kes ta on. Pasteet sõi kiiremini kui aafrika näljahädaline ära 2 lihapirukat ja asus usinalt kilekotti kruttima, et siis sellega pauku teha. Ütlesin M&Msile et ta oma poega ohjeldaks. 'Pasteet, me pole enam 3mandas klassis.' Pasteet lõi kilekoti pihta, kõlas pauk, ta naeratas laialt ja teatas: 'Jah, ma tean. Nüüd me oleme ÜLIkoolis.'
KNi kohta veel niipalju, et kuna tema on hakanud mind pidevalt narrima minu veidi meeletu elustiili tõttu siis ristin ma ta nüüdsest Korralikuks Nunnaks.
Rääkisin ka preili A ja O-ga ning ka tema kinnitas, et sel nädalal 'on kindel klubilaks'. Nimelt pidi talle külla tulema sõbranna Liina Tallinnast, keda tuntakse ka kui pidudehirmu. Nimelt olevat Liina eelneval korral Tartus olles maganud seitsmenda korruse 7xx-7xx boksi ukse ees. Nimelt on see AjaO boksinumber, ainult väikese kalkulatsioonivea oli Liina teinud. Või siis ka mitte. Ta oli purjus, vaevalt et ta arvutas. Nimelt magas preili Narva 27 seitsmendal korrusel, mitte aga Narva 25 boksi ukse ees, kus juhtumisi elavad AO ja Märatsev Jänkuke.
Loe nüüd kokku mitu korda ma siia lõiku nimelt kirjutasin.
Peale selle vestlesin ma ka KP-ga, kuid tema oli suutnud haigeks jääda ja Tallinnasse sõita, seega tuli tema peonimekirjast maha kanda. Samuti tuli maha kanda Merili, kuna tema pidi minema reedel Tallinnasse Pipsu juurde peole ja muidu ka korralik olema. Oh well - ega siis ju midagi teha kui te luuuuuserid olete.
Sügaval õhtuajal siirdusime KNiga AO juurde Narva 25te ja võtsime kaasa Captain Silveri ja 2 suurt Colat. Ma kujutan ette, et Captain Silver võis seal AO köögilaual end päris mugavalt tunda - kapi peal oli tema tuttav Mr. Viru Valge kellega sai kenasti juttu puhuda ja kõrvaltoas pidutses Vana Tallinn vahukoore,kohvi ja kolme meeletu naisega. Hiljem liitus noormeestele silmailuks ka Preili Kiss Wildberry, kuid tema ei jäänud peole kauks kuna ta tuli koos Meriliga ja pidi kiirelt lahkuma pudelist.
Enne Codu Tantsupõrandale (CTsse) siirdumist oli Narva 25 boksis 7xx-7xx palju naisi: KorralikNunn,AlatiOgaralt, Peomutt Liina, LiisuMari ja MariLiisu, Teili Õde, Märatsev Jänkuke, Blue Hawaiiani tütarlapsed 1, 2 ja 3, Merili (jah ta ei suutnud olla ja ikkagi tuli), SeksikaPluusiSilja(sellest räägime järgmisel korral miks just selline nimi) ja mina.
Nii palju inimesi kui tol õhtul polnud ma CTs pikka aega näinud. Aga noh tore oligi - sai ennast halvast küljest näidata siis ei oota suurem osa tuttavaid enam sinust natuke aega midagi normaalset.
Kui me CTsse jõudsime saime me aru, et meie seltskond on selgelt liiga suur, et kohe alguses mitte ära kaotada poolt gruppi, kuigi ilmselt aitas sellele kaasa fakt, et ainult Märatsev Jänkuke oli kaine. Jõudsime siiski Malle-Kalle ruumi ja tegin ära esimese saukuidaslähebkallistameka tuuri. KN ei tundnud ennast kohe kuidagi omas elemendis ja mina olin juba varem tahtnud nina puuderdama minna, seega läksime me tagasi esimese tualettruumi suunas. Otse loomulikult suutsin ma poolel teel kohata Krissut ja peale tormilist kallistust lubada, et ma kuhugi ära ei kao ja et me pärast näeme.Peale järjekordset võitlust õiguse pärast pissida nägime me ka TK-d, kes damdaram... palun trummid... oli nii purjus kui mina ja KN kuubis. Täielik küpsis, kook või mõni muu pagaritoode.
Vedasin KNi tagasi Kalle-Malle ruumi. Rääkisime LiisuMari ja MariLiisuga. Krissu tuli istus ka sinna ja me arendasime ka temaga vestlust - tuleb ju kõigi sõpradega suhelda. Midagi sügavamõttelist eriti välja ei tulnud, sest ma nägin laua teises otsas Kaiat seismas, kuid kuna me üksteiseni ei ulatanud leppisime ühest laua otsast teise karjumisega: Sauu! TErviseks! Head Kolmapäeva!
Noojah. Keyword: Normaalne.
Võtsin KNi kaasa ja plaanisime minna tantsima. Poolel teel kohtasin Andrest, kes mind joviaalselt tervitas (ta oli väga teemas sel õhtul - ta lausa keksis), küsis kus on TK ja võttis vastu minu vabandused tema narrimise pärast üleelmisel kolmapäeval.
Jõudsime KNiga vaevalt kokteilibaarini kui kohatsin KT-d, kes soovis mulle head naistepäeva. Ega ma kitsi pole - soovisin vastu. Kusti ütles midagi, mis kõlas väga nagu: Mismõttes??? Einoh aitäh!! (Või väheamlt ma oletan, kuna ma pidin edasi liikuma et mitte ära kaotada KNi kes lihtsalt galopeeris minu juurest minema.) Eks ma siis vabandan KT ees ka. Pealegi minu Sass Henno raamat on ikka veel tema käes. Minu autogrammiga teoste kollekstioonis on see AINUS!
Millalgi sel õhtul tuli väga purjus TK ja viis KNi kaasa kes oli selle üle ülimalt rõõmus! Edasi chillisid nad ilmselt koos kusagil, kuid kuna mina õhtu keywordid olid olnud: sa olid kõikjal, aga sind polnud kunagi kusagil,lokkis juustega kutt, rummkoola ja käestkinni siis ega ma neid väga ei näinud. Osad inimesed oskavad CTs muutuda nähatamatuteks. Mul on tunne, et ma suutsin omandada selle võime kolmapäeval. Nagu Fantastilises Nelikus see nähtamatu naine.
Mis on parim asi mis su ema sulle õpetanud on? Minul - do not mix drinks. Yeaaah right! Rumabsinthcider. Tegelikult peaksin vist Krissule tänulik olema - kui ta küsis mis ma juua tahan siis polnud sel vahet - ta ostis mulle alati rummkoolat. Aaa ja 2 kursaõe käest küsides kas nad AOd on näinud ei saanud ma midagi teada, küll aga lükkasid nad mulle mõlemad oma kokteili ette ja ma tõmbasin mõlemast kõrrest (korraga) sõõmu. Tore et kursakaaslased nüüd ka teavad kui normaalne ma olen. Vähemalt nüüd nad saavad aru miks mind kunagi neljapäeval sisehaigustes näha pole.
Mu saapad nägid hommikul välja nagu oleksin käinud kartulimaad kündmas - jalakäiate sild oli remondis aga me pidime ju Zavoodi minema! Kes siis ringiga läheb! Ega me siis ju kilplased pole!
Tsiteerin KorralikkuNunna enne CTst lahkumist: Ma ei arvanud et ma kunagi seda ütlen aga kohtume Zavoodis!
Õnneks ei jõudnud ei Nunn ega Pasteet sinna ja ka meie jõudnud sinna.
Kül aga kohtusin jalakäijate sillal uuesti Steni, Indreku ja Tanniga, kes jõudsid Z-di.Sten kelmikalt küsis kuhu mina siis küll jäin ja rääkis mulle uhkelt kuidas ta koju minnes oli nii tubli olnud et oli oma iPodi tööle saanud ja muusikat kuulates kujutas ette et ta on klubis.
PS: Kui keegi leiab minu klubikaardi siis palun tagastada õigele omanikule - minule.
tuleb meelde miks sul nägu üles paistetas
paistab et ma ei mäleta miks laman köögis maas
kas tulid sina tulin mina taskus samakas
see sama vana jama algas taas ei lõppend ta
(Sulawesi/Aafrika. Simon Renno/Sven Pihotalu)
Kuna KN on minu ja TK ühine sõber siis otsustasin tema tulekust informeerida ka TK-d, kes teatas et ta tuleb klubisse küll, aga 'ta eriti ei joo'.TK ja eriti ei joo? No olgu pealegi. See on alanud - hell is freezing over. Otsustasin TK täiesti ebavajalikke kommentaare ignoreerida, kuna need tundusid täiesti uskumatute teoreemidena, mis vajasid veel tõestamist. Tegelikult istusime me sel hetkel kui Pasteet sellist laimu levitas Ameerika filmi loengus koos MM-iga. Nüüdest saab MM tuntuks kui M&M ja ta ise teab ka kes ta on. Pasteet sõi kiiremini kui aafrika näljahädaline ära 2 lihapirukat ja asus usinalt kilekotti kruttima, et siis sellega pauku teha. Ütlesin M&Msile et ta oma poega ohjeldaks. 'Pasteet, me pole enam 3mandas klassis.' Pasteet lõi kilekoti pihta, kõlas pauk, ta naeratas laialt ja teatas: 'Jah, ma tean. Nüüd me oleme ÜLIkoolis.'
KNi kohta veel niipalju, et kuna tema on hakanud mind pidevalt narrima minu veidi meeletu elustiili tõttu siis ristin ma ta nüüdsest Korralikuks Nunnaks.
Rääkisin ka preili A ja O-ga ning ka tema kinnitas, et sel nädalal 'on kindel klubilaks'. Nimelt pidi talle külla tulema sõbranna Liina Tallinnast, keda tuntakse ka kui pidudehirmu. Nimelt olevat Liina eelneval korral Tartus olles maganud seitsmenda korruse 7xx-7xx boksi ukse ees. Nimelt on see AjaO boksinumber, ainult väikese kalkulatsioonivea oli Liina teinud. Või siis ka mitte. Ta oli purjus, vaevalt et ta arvutas. Nimelt magas preili Narva 27 seitsmendal korrusel, mitte aga Narva 25 boksi ukse ees, kus juhtumisi elavad AO ja Märatsev Jänkuke.
Loe nüüd kokku mitu korda ma siia lõiku nimelt kirjutasin.
Peale selle vestlesin ma ka KP-ga, kuid tema oli suutnud haigeks jääda ja Tallinnasse sõita, seega tuli tema peonimekirjast maha kanda. Samuti tuli maha kanda Merili, kuna tema pidi minema reedel Tallinnasse Pipsu juurde peole ja muidu ka korralik olema. Oh well - ega siis ju midagi teha kui te luuuuuserid olete.
Sügaval õhtuajal siirdusime KNiga AO juurde Narva 25te ja võtsime kaasa Captain Silveri ja 2 suurt Colat. Ma kujutan ette, et Captain Silver võis seal AO köögilaual end päris mugavalt tunda - kapi peal oli tema tuttav Mr. Viru Valge kellega sai kenasti juttu puhuda ja kõrvaltoas pidutses Vana Tallinn vahukoore,kohvi ja kolme meeletu naisega. Hiljem liitus noormeestele silmailuks ka Preili Kiss Wildberry, kuid tema ei jäänud peole kauks kuna ta tuli koos Meriliga ja pidi kiirelt lahkuma pudelist.
Enne Codu Tantsupõrandale (CTsse) siirdumist oli Narva 25 boksis 7xx-7xx palju naisi: KorralikNunn,AlatiOgaralt, Peomutt Liina, LiisuMari ja MariLiisu, Teili Õde, Märatsev Jänkuke, Blue Hawaiiani tütarlapsed 1, 2 ja 3, Merili (jah ta ei suutnud olla ja ikkagi tuli), SeksikaPluusiSilja(sellest räägime järgmisel korral miks just selline nimi) ja mina.
Nii palju inimesi kui tol õhtul polnud ma CTs pikka aega näinud. Aga noh tore oligi - sai ennast halvast küljest näidata siis ei oota suurem osa tuttavaid enam sinust natuke aega midagi normaalset.
Kui me CTsse jõudsime saime me aru, et meie seltskond on selgelt liiga suur, et kohe alguses mitte ära kaotada poolt gruppi, kuigi ilmselt aitas sellele kaasa fakt, et ainult Märatsev Jänkuke oli kaine. Jõudsime siiski Malle-Kalle ruumi ja tegin ära esimese saukuidaslähebkallistameka tuuri. KN ei tundnud ennast kohe kuidagi omas elemendis ja mina olin juba varem tahtnud nina puuderdama minna, seega läksime me tagasi esimese tualettruumi suunas. Otse loomulikult suutsin ma poolel teel kohata Krissut ja peale tormilist kallistust lubada, et ma kuhugi ära ei kao ja et me pärast näeme.Peale järjekordset võitlust õiguse pärast pissida nägime me ka TK-d, kes damdaram... palun trummid... oli nii purjus kui mina ja KN kuubis. Täielik küpsis, kook või mõni muu pagaritoode.
Vedasin KNi tagasi Kalle-Malle ruumi. Rääkisime LiisuMari ja MariLiisuga. Krissu tuli istus ka sinna ja me arendasime ka temaga vestlust - tuleb ju kõigi sõpradega suhelda. Midagi sügavamõttelist eriti välja ei tulnud, sest ma nägin laua teises otsas Kaiat seismas, kuid kuna me üksteiseni ei ulatanud leppisime ühest laua otsast teise karjumisega: Sauu! TErviseks! Head Kolmapäeva!
Noojah. Keyword: Normaalne.
Võtsin KNi kaasa ja plaanisime minna tantsima. Poolel teel kohtasin Andrest, kes mind joviaalselt tervitas (ta oli väga teemas sel õhtul - ta lausa keksis), küsis kus on TK ja võttis vastu minu vabandused tema narrimise pärast üleelmisel kolmapäeval.
Jõudsime KNiga vaevalt kokteilibaarini kui kohatsin KT-d, kes soovis mulle head naistepäeva. Ega ma kitsi pole - soovisin vastu. Kusti ütles midagi, mis kõlas väga nagu: Mismõttes??? Einoh aitäh!! (Või väheamlt ma oletan, kuna ma pidin edasi liikuma et mitte ära kaotada KNi kes lihtsalt galopeeris minu juurest minema.) Eks ma siis vabandan KT ees ka. Pealegi minu Sass Henno raamat on ikka veel tema käes. Minu autogrammiga teoste kollekstioonis on see AINUS!
Millalgi sel õhtul tuli väga purjus TK ja viis KNi kaasa kes oli selle üle ülimalt rõõmus! Edasi chillisid nad ilmselt koos kusagil, kuid kuna mina õhtu keywordid olid olnud: sa olid kõikjal, aga sind polnud kunagi kusagil,lokkis juustega kutt, rummkoola ja käestkinni siis ega ma neid väga ei näinud. Osad inimesed oskavad CTs muutuda nähatamatuteks. Mul on tunne, et ma suutsin omandada selle võime kolmapäeval. Nagu Fantastilises Nelikus see nähtamatu naine.
Mis on parim asi mis su ema sulle õpetanud on? Minul - do not mix drinks. Yeaaah right! Rumabsinthcider. Tegelikult peaksin vist Krissule tänulik olema - kui ta küsis mis ma juua tahan siis polnud sel vahet - ta ostis mulle alati rummkoolat. Aaa ja 2 kursaõe käest küsides kas nad AOd on näinud ei saanud ma midagi teada, küll aga lükkasid nad mulle mõlemad oma kokteili ette ja ma tõmbasin mõlemast kõrrest (korraga) sõõmu. Tore et kursakaaslased nüüd ka teavad kui normaalne ma olen. Vähemalt nüüd nad saavad aru miks mind kunagi neljapäeval sisehaigustes näha pole.
Mu saapad nägid hommikul välja nagu oleksin käinud kartulimaad kündmas - jalakäiate sild oli remondis aga me pidime ju Zavoodi minema! Kes siis ringiga läheb! Ega me siis ju kilplased pole!
Tsiteerin KorralikkuNunna enne CTst lahkumist: Ma ei arvanud et ma kunagi seda ütlen aga kohtume Zavoodis!
Õnneks ei jõudnud ei Nunn ega Pasteet sinna ja ka meie jõudnud sinna.
Kül aga kohtusin jalakäijate sillal uuesti Steni, Indreku ja Tanniga, kes jõudsid Z-di.Sten kelmikalt küsis kuhu mina siis küll jäin ja rääkis mulle uhkelt kuidas ta koju minnes oli nii tubli olnud et oli oma iPodi tööle saanud ja muusikat kuulates kujutas ette et ta on klubis.
PS: Kui keegi leiab minu klubikaardi siis palun tagastada õigele omanikule - minule.
tuleb meelde miks sul nägu üles paistetas
paistab et ma ei mäleta miks laman köögis maas
kas tulid sina tulin mina taskus samakas
see sama vana jama algas taas ei lõppend ta
(Sulawesi/Aafrika. Simon Renno/Sven Pihotalu)
Sunday, 4 March 2007
4 Pulma ja üks matus
See lugu läheb jälle kategooriasse Triin ja Triinu imelikud tutvused.
Lapsed, täna räägime Heikist,Üliõpilasepoisist ja Ehitajapoisist.
Heiki oli ikka veel suhteliselt purjus rokkar, kes oli eelneval ööl visatud välja Tartus asuvast Rock and Roll klubist ja kuna ta ei viitsinud oodata esimest Põlva bussi (Heiki nimelt oli Põlvast pärit) siis istus ta esimesele Tallinna bussile ja sõitis kilulinna. Nüüd oli ta teel tagasi Taaralinna, et kohtuda siin 'Pusa ja teistega' et hakata 'uuesti tina panema'.
Ehitajapoiss tuli Soomest. Nimelt oli Ehitajapoiss läinud 9.sandal veebruaril (jah ma tean seda kuupäevalise täpsusega. Ta ise ütles mulle.) Soome. Ta peaaegu ei olekski saanud Soome minna, sest ta passil olid nurgad lahti ja 'kuradi tollitädi' ei tahtnud teda lasta.Mingi teine mees enne teda lasti küll. Tollel oli pass puha lahti. Ütles, et lillevesi läks peale ja lasti üle piiri küll.Ehituspoisi arvates oli see ilmselt suur ülekohus - tema passil olid ju ainult nurgad lahti.
Üliõpilasepoiss oli neist kõige vaiksem. Kuulas oma iPodi ja luges Trainspottingut. Tukastas ka natuke (või siis niipalju kui Heiki seda lubas).
Kogu lugu leidis aset Tallinn-Tartu 13.30neses bussis viimastes pinkides.Kuna mina olin jälle bussi peale tulemisega hilja peale jäänud pidin ma ostma pileti bussijuhi käest ja pressima end mingisugusele vabale istmele. Õigupoolest oli neid vabu kohti inimeste kõrval küll, kuid tagumisel pingil, kus on kokku vist 5 istet, oli vaid 2 inimest, seega ma otsustasin teisi mitte häirida ja istusin tagumisele istmele.Minu paremale käele jäi Heiki ja vasemale käele Üliõpilaspoiss. Pink üliõpilaspoisist eespool istus Ehitajapoiss Soomest. Heiki küll haises veits, ag ama otsustasin et kannatan ära (või kui ei kannata siis istun nt Ehitajapoisi kõrvale, kes juba reisi alguses mulle laialt naeratas).
Sõidu esimene tunnike möödus rahulikult. Ehitajapoiss laenas mu telefoni, et sinan oma kaart sisse panna ja endale kedagi järgi kutinsuda.Üliõpilasspoiss luges Trainspottingut, kuulas muusikat ja magas natuke. Heiki vajus aina rohkem lääbakile ja togis mind jalaga kui ta magas. Peale selle ta peertas valjult.
Kui me olime veidi Ardust möödas ärkas Heiki üles (ja varsti peale teda ka Üliõpilaspoiss). Ehitajapoiss oli väga huvitatud minu elust ja ilmselt oli ka Heiki veidi jõudnud kõrva taha panna enne kui 'üles ärkas'. Koos jõudsid Ehitajapoiss ja Heiki arusaamale et ma peaksin Heikiga abielluma. Nad arutlesid selle teema üle pikalt ja laialt, kuni Heiki arvas et minu käest peaks ka ikka küsima. Ehitajapoiss pakkus, et ma peaks ennast rohkem needistama, et siis olemksime match made in heaven. Heiki uuris mind lähemalt (Ta haises. Ma ütlesin talle ka et ta haiseb) ja leisid et 2 kulmu ja üks ninasse ja et siis kõlban küll. (Minu käest polnud ikka keegi küsinud midagi) Ehitajapoiss arvas et ma peaks ehitusmaterjalide kauplusest ostma mingit ketti ja seda ümber kaela kandma. Heiki nõustus temaga ja pakkus et tabalukk võik ka kuskil tolkneda. Heiki ümises viisijupikest...'jälle tantsib Heikiga. tantsib ta...ja jälle...' Ma avaldasin talle et ma ikka temaga leibasid-piimasid ühte kappi panema ei tõtta. Heiki ütles et ta tõmbab end oksa nüüd kuna ta on minusse nii armunud. Siis pakkus ta et teeme siis ühe ürituse: pulmad ja kui pulmamelu hakkab kaduma siis ta tõmbab end oksa - saab kohe sujuvalt matusteks üle minna. Ehitajapoiss kiitis selle heaks ja Üliõpilaspoiss muigas niisama. Õnneks vajus Heiki jälle veidi ära ja me Ehituspoisiga vestlesime Sviidist. Ta oli sellest kusagilt kuulnud, aga polnud kunagi käinud. Tuli välja et Üliõpilaspoiss ja üks tema sõber on selle asutajad. Rääkisime veidi Sviidist, piraatbussidest ja töötamisest.
Kui me jõudsime Lõunakeskuse juurde ringile ärkas ka Heiki uuesti üles. Lühikese ajaga saime teada, et ta on 6 aastat töötanud Põlva piimakombinaadis ja teinud jogurtit. Mina, Üliõpilaspoiss ja Ehituspoiss saatsime üksteise poole paanilisi pilke kuna enen oli Heiki meile avaldanud et 6 päeva 7mest ta joob. Ei tea jah MILLISTE maitsenüanssidega jogurtit seal siis tehti. Õnneks tuli välja et Heiki töötas siiski laadijana. Heiki arvas ikka veel et ma peaksin temaga abielluma ja lubas end kohe peale pulmasid oksa tõmmata ja kõik oma needid ja maise vara mulle pärandada. Ehituspoiss oli sillas. Õnneks jõudsime ka Tartu bussijaama, kus Heiki lubas osta kohe 10 õlut ja hulgaliselt suitsu teha. Mina kadusin nii kiiresti kui võimalik.
[speaking to elementary school class]
Tyrone Biggums: Drugs is all around you kids. Look at that magic marker cap. What the hell you think that is, some kind of crayon? Take it off and sniff it and get high.
(Chapelle's Show)
Nädala uudis: silmarõõm pole ennast viimasel ajal just parimast küljest näidanud huvitav kas asi on kuufaasides?
Lapsed, täna räägime Heikist,Üliõpilasepoisist ja Ehitajapoisist.
Heiki oli ikka veel suhteliselt purjus rokkar, kes oli eelneval ööl visatud välja Tartus asuvast Rock and Roll klubist ja kuna ta ei viitsinud oodata esimest Põlva bussi (Heiki nimelt oli Põlvast pärit) siis istus ta esimesele Tallinna bussile ja sõitis kilulinna. Nüüd oli ta teel tagasi Taaralinna, et kohtuda siin 'Pusa ja teistega' et hakata 'uuesti tina panema'.
Ehitajapoiss tuli Soomest. Nimelt oli Ehitajapoiss läinud 9.sandal veebruaril (jah ma tean seda kuupäevalise täpsusega. Ta ise ütles mulle.) Soome. Ta peaaegu ei olekski saanud Soome minna, sest ta passil olid nurgad lahti ja 'kuradi tollitädi' ei tahtnud teda lasta.Mingi teine mees enne teda lasti küll. Tollel oli pass puha lahti. Ütles, et lillevesi läks peale ja lasti üle piiri küll.Ehituspoisi arvates oli see ilmselt suur ülekohus - tema passil olid ju ainult nurgad lahti.
Üliõpilasepoiss oli neist kõige vaiksem. Kuulas oma iPodi ja luges Trainspottingut. Tukastas ka natuke (või siis niipalju kui Heiki seda lubas).
Kogu lugu leidis aset Tallinn-Tartu 13.30neses bussis viimastes pinkides.Kuna mina olin jälle bussi peale tulemisega hilja peale jäänud pidin ma ostma pileti bussijuhi käest ja pressima end mingisugusele vabale istmele. Õigupoolest oli neid vabu kohti inimeste kõrval küll, kuid tagumisel pingil, kus on kokku vist 5 istet, oli vaid 2 inimest, seega ma otsustasin teisi mitte häirida ja istusin tagumisele istmele.Minu paremale käele jäi Heiki ja vasemale käele Üliõpilaspoiss. Pink üliõpilaspoisist eespool istus Ehitajapoiss Soomest. Heiki küll haises veits, ag ama otsustasin et kannatan ära (või kui ei kannata siis istun nt Ehitajapoisi kõrvale, kes juba reisi alguses mulle laialt naeratas).
Sõidu esimene tunnike möödus rahulikult. Ehitajapoiss laenas mu telefoni, et sinan oma kaart sisse panna ja endale kedagi järgi kutinsuda.Üliõpilasspoiss luges Trainspottingut, kuulas muusikat ja magas natuke. Heiki vajus aina rohkem lääbakile ja togis mind jalaga kui ta magas. Peale selle ta peertas valjult.
Kui me olime veidi Ardust möödas ärkas Heiki üles (ja varsti peale teda ka Üliõpilaspoiss). Ehitajapoiss oli väga huvitatud minu elust ja ilmselt oli ka Heiki veidi jõudnud kõrva taha panna enne kui 'üles ärkas'. Koos jõudsid Ehitajapoiss ja Heiki arusaamale et ma peaksin Heikiga abielluma. Nad arutlesid selle teema üle pikalt ja laialt, kuni Heiki arvas et minu käest peaks ka ikka küsima. Ehitajapoiss pakkus, et ma peaks ennast rohkem needistama, et siis olemksime match made in heaven. Heiki uuris mind lähemalt (Ta haises. Ma ütlesin talle ka et ta haiseb) ja leisid et 2 kulmu ja üks ninasse ja et siis kõlban küll. (Minu käest polnud ikka keegi küsinud midagi) Ehitajapoiss arvas et ma peaks ehitusmaterjalide kauplusest ostma mingit ketti ja seda ümber kaela kandma. Heiki nõustus temaga ja pakkus et tabalukk võik ka kuskil tolkneda. Heiki ümises viisijupikest...'jälle tantsib Heikiga. tantsib ta...ja jälle...' Ma avaldasin talle et ma ikka temaga leibasid-piimasid ühte kappi panema ei tõtta. Heiki ütles et ta tõmbab end oksa nüüd kuna ta on minusse nii armunud. Siis pakkus ta et teeme siis ühe ürituse: pulmad ja kui pulmamelu hakkab kaduma siis ta tõmbab end oksa - saab kohe sujuvalt matusteks üle minna. Ehitajapoiss kiitis selle heaks ja Üliõpilaspoiss muigas niisama. Õnneks vajus Heiki jälle veidi ära ja me Ehituspoisiga vestlesime Sviidist. Ta oli sellest kusagilt kuulnud, aga polnud kunagi käinud. Tuli välja et Üliõpilaspoiss ja üks tema sõber on selle asutajad. Rääkisime veidi Sviidist, piraatbussidest ja töötamisest.
Kui me jõudsime Lõunakeskuse juurde ringile ärkas ka Heiki uuesti üles. Lühikese ajaga saime teada, et ta on 6 aastat töötanud Põlva piimakombinaadis ja teinud jogurtit. Mina, Üliõpilaspoiss ja Ehituspoiss saatsime üksteise poole paanilisi pilke kuna enen oli Heiki meile avaldanud et 6 päeva 7mest ta joob. Ei tea jah MILLISTE maitsenüanssidega jogurtit seal siis tehti. Õnneks tuli välja et Heiki töötas siiski laadijana. Heiki arvas ikka veel et ma peaksin temaga abielluma ja lubas end kohe peale pulmasid oksa tõmmata ja kõik oma needid ja maise vara mulle pärandada. Ehituspoiss oli sillas. Õnneks jõudsime ka Tartu bussijaama, kus Heiki lubas osta kohe 10 õlut ja hulgaliselt suitsu teha. Mina kadusin nii kiiresti kui võimalik.
[speaking to elementary school class]
Tyrone Biggums: Drugs is all around you kids. Look at that magic marker cap. What the hell you think that is, some kind of crayon? Take it off and sniff it and get high.
(Chapelle's Show)
Nädala uudis: silmarõõm pole ennast viimasel ajal just parimast küljest näidanud huvitav kas asi on kuufaasides?
Subscribe to:
Posts (Atom)
