Heleroheline neljapäev

Ma pole siia nüüd veidi aega oma üllitisi postitanud, kuna neljapäev möödus muidugi meeldivalt ähmaselt ja uimaselt ning reedeks oli Alati ja Odavalt saadud viirus suutnud end elujõulise patogeenina tõestada (loe:jäin haigeks).
Räägime siis neljapäevast kõigepealt. Ärkasin u. 30 minutit peale kümmet ja mu esimesteks sõnadeks olid: issand jumal.
Kella 11 ajal lebasin ma õndalt diivanil ja jõin oma neljandat tassitäit morssi. Mul polnud muid pohmaka tunnuseid, lihtsalt jube dehüdratsioon. Lõppude-lõpuks jõudsin ma vist peaaegu, et terve kannutäie seda morssi ära juua ja olin jälle õndsalt purjus. Damn. Never trust my instincts. Ühesõnaga - absinthile ja rummile pole soovitav peale juua suurtes kogustes vett. Teinekord olen targem.
Minu suureks pettumuseks avastasin, et ma ikkagi pean sel päeval kooli minema. (kella 10nesesse J. Kraavi loengusse ma jälle ei jõudnud. Oh well.) Kella 15 pidin ma olema juba krips ja kraps sisehaiguste praksis vahetusjalanõude ja kitliga. Needelss to say mulle ei meenu kuhu ma oma kitli olen pannud (ja palun kohe mitte mõelda kõige hullemat eks ole).Seega võtsin kiire kõne suurepärasele AO-le ehk 7678-le kes lubas mulle kaasa võtta Märatseva Jänkukese kitli. Kuna mu vahetusjalanõud olid ikka veel pr 7789 juures võtsin kiire kõne ka temale ning suutsin ta äratada õndast unest. Lubasin umbes poole tunni pärast sinna jõuda kuigi mulle tundus, et see tütarlast eriti ei kõigutanud(loe: arvan et ta oli teadvusetu enne kõne lõppu).
See hommik oli huvitav ka selle poolest et seekord polnud ma ju üksi. Hiilisin teise tuppa ja äratasin sügavast unest ka noorhärra M-i. Ta ütles et ta armastab mind, aga ma kahtlustan et asi oli ilmselt siiski selles, et ma ulatasin talle klaasi veega. Kas keegi ütleb veel et ma pole oma (pohmas) sõprade vastu hea? Ma ei arvanudki.
Peale selle tegi M mulle veel ebasündsaid ettepanekuid, kuid ma ütlesin, et ma ei viitsi. Ta vist solvus natuke.
No umbes tunni aja pärast(peale seda kui me olime käinud Zeppelinis mütse vaatamas - mitte ükski ei meeldinud talle. Ma ei taha teada mida poemüüad meist arvasid - mina oma 1,5 liitrise rohelise jäätee pudeliga M-i mõnitamas, kes väitis kindlameelselt ja järjekindlalt et ta tahab tutiga mütsi.) andsin ta üle Silverile, Kerlile ja veel ühele noormehele ning läksin ise 7789sa juurde ning sealt edasi praksi. Kuna ma olin muidugi jäänud liiga kauaks 7789saga puzzletama, oleks ma pidanud õigeaegselt praksi jõudmiseks takso võtma, mis oleks mu niigi õhukestesse finantsidesse augu löönud. Õnneks ristusid minu teed Pärt & Co-ga, kes on juhtumisi samas praktikumirühmas kus minagi(Tähendab Pärt on, tema sõpra ma ei tundnud). Neil oli auto.Oh seda rõõmu. 50 krooni jälle säästetud. Kes ütles et ma elan üle oma finantspiiride?
Õhtul, peale praksi ja järjekordset üritust olin ma kodus valmis kerra tõmbuma ja magama, kuid oh ei! Ega minu elu pole tavaline. Suudan 24 tunnist edukalt umbes 18 sisutatada mitte magamist hõlmavate tegevustega, seega pidin oma vanad kondid uuesti kodust välja ajama ja järjekordsele koosviibimisele tormama. Kes on öelnmud et elu peab kerge olema?
Koosiibimise võrrandis oli palju inimesi, muusika ja alkohol ehk siis PIDU. See tundub nüüd uskumatuna, kuid ma eijoonud tol õhtul piiskagi alkholi. Mul on ikkagi ju Uuest Aastast Olen Parem plaan käsil. Ja üleüldse - milleks raista alkoholi kui ka apelsinimahl suurtes kogustes tekitab uuesti meeldivalt üleva tuju. Absinth kurat ma ütlen.
And fuck you all... paremat pole teha kui nädal aega vanasid uudiseid lugeda?